Taskuraha õpetab lapsi majandama
Lapse kasvades kasvavad ka temale tehtavad kulutused. Kooliekskursioonide, trennide ning rõivaste-jalanõude kõrval hakkavad rüblikud omale igatsema ka taskuraha, et neil vajadusel oleks ka endal võimalik meelepärast kraami osta.
Perekonniti on taskuraha andmine lahendatud erinevalt- kes eelistab anda lapsele igal päeval kindla summa, kes arveldab kuu lõikes, kes annab vaid siis, kui laps küsib. Ometi on vanemad üksmeelel, et isikliku taskuraha omamine õpetab noori rahaga ümber käima ning majanduslikult mõtlema.
Loe edasi: Taskuraha õpetab lapsi majandama
„Jou mutt, pritsi pappi!“ ehk slängist vanema ning teismelise pilgu läbi
Julgen väita, et teadlikult või vähemasti alateadlikult kasutab slängi oma kõnekeeles valdav osa inimestest. Alateadlikult sellepärast, et paljusid sõnu ehk ei osatagi keelemuganduseks liigitada vaid peetakse igapäevasuhtluse tavaliseks osaks. Selles polegi midagi halba, kui osatakse vahet teha formaalsel ning vabal keelekeskkonnal ja sisetunde järgi paigutatakse sõnad sobivasse konteksti.
Loe edasi: „Jou mutt, pritsi pappi!“ ehk slängist vanema ning teismelise pilgu läbi
Kui rahakotti täidab naine
Perest ja rahast on erinevate vaatenurkade all räägitud aastaid - naine ei teeni üldse, naine teenib rohkem kui mees, mees teenib kordi enam kui naine jne. Harva julgeb aga keegi tunnistada, et tema mees ei too üldse raha koju ja kogu materiaalne vastutusekoorem lasub naise õlgadel.
Kevadest oma kolmandat aastakümmet käiv kolme lapse ema Marileenu peres just nii asjad käivad. Mees tuli päevapealt töölt ära aasta ja mõned kuud tagasi, kui paari noorim laps oli kõigest paari kuu vanune.
Loe edasi: Kui rahakotti täidab naine
