EEVA naistekas

Reede, 29. March 2024

Last updateK, 13 Sept 2023 9am

  • Registreeri
    *
    *
    *
    *
    *
    *
    *

    * kohustuslikud väljad

Kohvijuttu

Tulbid

Oo, täna on kohvilaual kannikesed! Kingitus või?... Jah, kindlasti teeb see südame soojaks — saada lilli. Aga ise lilli kinkida on peaaegu et sama suur rõõm. Kas pole?

Muidugi,  on nii palju  erinevaid viise lilli saada ja kinkida. Erinevaid põhjusi ja  erinevaid mõtteid selle juures.  Ainult,  et rõõmu suurus ei olene minu meelest iialgi ei lillede liigist, hinnast ega hulgast.
Noh, näiteks kevadel, kui tänavanurgale ilmuvad esimeste sinilille- ja krookusekimpudega mutikesed, ei saa ma neist kui¬dagi mööda. Kingin ise endale kimbukese kevadet, ja see on ilus päev minu jaoks.
Tähtpäevalilled, lilled ja õnnitlused — see on lahutamatu, see
on meil kenasti loomulikuks saanud, selle juurde polegi nagu enam midagi ütelda. Või siis ehk ainult seda, et kui niisugustel puhkudel koguneb terve põõsatäis lilli, siis vahel on seal hulgas mõned ka nii mitte väga südamest toodud, rohkem selliselt, et «ah, mis siin mõtelda, viin lilli ja kohustus täidetud!» Olgu kas või nii, ikka parem kui et see «kohustus täidetud» lahendatakse nii: «Pistan pudeli tasku ja käib küll!»
Kalmistul on aga mälestuselilled... Kurvale künkale kuhjatakse neid hulgana. Aga kas mõnedki neist ei oleks pidanud toodama varem? Võib-olla ei ulatanud aastate vältel keegi ühtegi õit  sellele  inimesele siis,  kui  ta  oli veel meie  hulgas.

Jaa, aga Võrumaa sopis on vilgas, üle seitsmekümne Miine-tädi, kes seletab, et elavale inimesele tuleb ikka mõni asi viia — lilli viiakse surnule, sest surnul pole ju enam ühtegi asja vaja! Kust pidigi Miine-tädi lilleiluks aega või tähelepanu võtma, kui kogu pikk elu on kulunud sealsamas looduse ja lillade keskel küünte-hammastega elatuse eest võitlemiseks?
Aga Priit on neljane, tema elu alles algab. Ühel krõbedal tal-vehommikul kohtasin tänaval Priidu ema. «Kuhu nüüd?» imestasin, sest ta ruttas väga ja hoopiski mitte tavalises, töölemineku suunas. «Turule!» tuli rõõmus vastus. «Priidu rühmakaaslasel on sünnipäev, Priit väga palus üht lilleõit. Talle meeldib nii lilli kinkida!» Hoopiski mitte iga ema — mõtlesin — ei lippa niiviisi varahommikul mööda libedaid tänavaid, et tema poeg saaks sõbrale lilli kinkida. Aga Priidu ema nähtavasti ei rahulda mitte poja kapriisi, vaid teab päris selges: mida teeb. Kui neljaaastasele kasvab sisse lillede kinkimisi soov, teisele lillerõõmu tegemise tahtmine, ega see siis vist välja lähe täismehenagi.
 
Vaat praegu just tuli mulle meelde üks kolleeg. Teate teda kindlasti, muidu arukas ja vagurakene, natuke napsi võtnult aga kipub olema üleliia uljas mees... Nojah, pahandasin tema peale koledasti, ta oli süüdi, käitus pahasti. Mõne päeva pärast ilmus, õngitses mantlipõuest sõnatult paberitoru ja ulatas sealt mulle lilleõie. Kus muidu — pidin andeks andma — oli ta ju nii kenasti mõtelnud!
Vahel kingitakse lilli ka päris võõrastele inimestele. Kuidas? Kas teie pole sellega nõus, et lillega aitäh ütelda? Näiteks juhtus mul nii, et pooleldi enese süü läbi, pooleldi asjaolude kujunemise tõttu jäin jänni ühe paberiga, mis tuli majavalitsuse kaudu hankida. Pisut hirmuga, et ma oma asju küll niiviisi üle¬peakaela kiiruga, nagu vaja oleks, korda ei saa, alustasin juttu majavalitsuses. Mind kuulas eakas, morn naine, rämedahäälne ja, tundus, hoolimatu. Enne kui veel päris Iõpulegi jõudsin, taipas ta, milles asi, ja lubas kõik korda ajada. Isegi üle mu ootuste! Ta tegi, mida ta polnud kohustatud tegema. Kui sain oma paberid kätte, ulatasin talle ühe õie, mida olin tükk aega otsinud-valinud. Jahmunult, äkki kuidagi oma ranguse kaotanud näoga jäi ta, õis peos, minust sinna pukk barjääri taha seisma... Kas ma tegin teie meelest halvasti?

Oi-oi, kuidas aeg jookseb! Isegi kannikestega kaunistatud kohvilaua juures ei saa lõpmatuseni istuda. Kuigi, räägitakse, et lilled tegevat lausa imet... Minu taga bussis seletas üks energiline naisehääl kaaslasele: «Noh, ma viisin talle lilli — mis need siis nii ära maksid! — aga kus kukkus mulle naeratama, ja muidugi ma sain!...»
Kahju. Lilleõis on liialt kena ja puhas, et teda määrida — pehmelt öeldes — eesmärgikindla kinkimisega ...

EEVA


Avalda arvamust antud teemal
Arvamuse avaldamiseks logi sisse! Konto puudub? Palun registreeri end.
  • Haldaja: Windway OÜ

EEVA naistekas

EEVA naistekas on veebikeskkond, mis on loodud eelkõige naistele ja siit leiab tasuta turu, sõbraliku õhkkonnaga foorumi, erinevate valdkondade artiklid, intervjuud, blogid, uudised, auhinnamängud, küsitlused ja palju muud huvitavat.

EEVA naistekas ootab Sind alati ja on Sinu jaoks olemas!