Alternatiivselt riietuvad emmed
- Kategooria: Ilu & mood
Vestlusringis on koos minuga kolm emmet – Za-Za (32), kellel on 11-aastane tütar, Anna (22), kel kolmeseks saav poeg ning kohe-kohe ilmavalgust nägevad kaksikud kõhus ja Kadri-Ann (22), kellel kaheaastane poeg ning kevadel sündiv kõhubeebi.
Za-Za: „Punkar. Armastan riietuda pigem šokeerivalt, riietuses domineerib must, kuid sellele sekundeerivad kirkad värvid nagu sinine, punane, valge, roheline.”
Kadri Ann: „Ma ei taha end kuhugi stiili lahterdada. Lemmikvärviks riietuses on must, aga ka hall ja punane. Vahel ka roosa, kui on mõni kiiksuga ese.”
Anna: „Värv ei ole enam jah nii oluline. Kuigi valges tunnen end pigem ebamugavalt ning pastelseid toone ei kanna, kuna olen tumedat verd ning need lihtsalt ei sobi.”
Kadri-Ann: „Pigem on kindlad asjad, mida ma kunagi ei kanna. Näiteks kontsad. Olen ka emadusega veidi maha rahunenud, ei kipu enam nii šokeerivaid riideid otsima.”.
Za-Za: „Sama siin, kaltsukad on põhikohaks, ka saapad ostan sealt.”
Kadri-Ann: „Saapad on minul Alpi toodang.”
Anna: „Tõsi, suur enamus tuleb kaltsukatest, vajadusel teen neid ise ümber, kuigi päris õmblejat minust pole. Kuid aegajalt ostan ühtteist ka „päris”poest, kui midagi silma jääb. Ja saapad on muidugi samuti Alpid.”
Kadri-Ann: „Ma väga ei käigi tavapoodides, aga eks kui midagi meeldima hakkab, siis ostan ikka”
Za-Za: „Pärnus on selline huvitav alternatiivpood Lunapolis, sealt ostan pisividinaid, nagu sokid, patchid.”
Kadri-Ann: „Mitte kuidagi.”
Za-Za: „Mina ütlen enda jaoks, mis on hetkel moes ja seda kannangi. See, mis on teiste arvates mood, mind ei huvita.”
Anna: „Mina jälgin moodi kõrvaltvaatajana.”
Kadri-Ann: „Moega meenub see, kuid need pika karvaga saapad olid in ning üks neiuke oma heleroosade ja väga läbivettinud ja poriste saabastega vastu tuli. Väga kole vaatepilt. Nii palju siis moest.
Anna: „Mul on juba mõnda aega üks soeng. Ma ei vaheta seda kuigi tihti. Nüüd on mul tukk, aga lõikan seda ise, kuna pole juuksuri tööga rahul, tean ise paremini, millist soovin. Värviks on punane ning olen samuti kodusvärvija, ema või mees on vahel abiks.”
Kadri-Ann: „ Värvin ise kodus juukseid, üldiselt tumedaks, kuigi hetkel pole viitsinud tükk aega värvida ning juuksed on pealt tumepruunid ja alt heledad.”
Za-Za: „Ei tea, mis ta nüüd raske oli. Ostsin ise tavalisi riideid ja kohandasin ümber.”
Kadri-Ann: „Eestist ei leia taskukohaseid normaalseid rasedariideid.”
Anna: „No alguses polnud viga, aga mida suuremaks paisub kõht, seda rohkem on sellega muret. Lõpuks jääb mugavus stiilile peale. Esimest last oodates olin täielik kaltsukubu, talverase ju kah. Üldiselt seekord mõtlen vist rohkem riietusele.”
Za-Za: „Ma olin raseduse ajal nagu hambaork, mis kirsist läbi torgatud.”
Kadri-Ann: „Minul on seekordne rasedus lihtsam, rohkem vanu riideid läheb selga, kuna ma ei võta seekord nii palju juurde. Kuigi eelmine laps sündis sügisel ja suvel oli vähe kergem riideid sobitada, talvel on ikka sellega rohkem tegemist.”
Kadri-Ann: „Ei, välimuse teemadel pole küll sõna võetud.”
Kadri-Ann: „Minul on õde samuti alternatiivselt riietuv ning kuigi alguses vanemad mind selles süüdistasid, et noorem õde jäljendab, siis nüüdseks ei öelda enam midagi, kuna õde on veelgi ekstreemsema riietumisega.”
Za-Za: „Elukaaslane on mul kah punkar, tema suhtub seega väga hästi”
Anna: „Eh, minu abikaasa on justkui suureks kasvanud metalimees. Otsest stiili tal pole, aga pikad juuksed küll. Minu riietumisstiil meeldib talle väga”
Kadri-Ann: „Minu abikaasa on samuti death metali mees ja suhtub väga hästi, oleks ka imelik, kui ta seda ei teeks.”
Za-Za: „No mina jään endale truuks. Vallaametnikuna töötades oli ikka punane harjasoeng peas, kuigi mitte püsti aetult ja kontorikostüümi ei kandnud. Kuigi väheke viisakamalt olin ikka riides.”
Anna: „Aga mina hoopis roosas. Eks rasedana ei tahtnud väga eksperimenteerida.”
Za-Za: „Mina olin ikka ilusti valges.”
Anna: „Minul olid vanemad sellised veidi subkultuursed inimesed, kuulasime igasugu muusikat ja nägime igasugu inimesi. Koolilapsena olin korralik, hiljem jälle sinna roki poole, kuni sattusin punkarite seltskonda. Ülejäänud on juba ajalugu, nagu öeldakse.”
Anna: „Täiesti tavaliselt.”
Kadri-Ann: „Meie pojal on enamus riideid ikka tumedad. Ja leidub ka pealuude, luukerede ja ämblikega riideesemeid.”
Anna: „Ma pigem proovin hoolikamalt jälgida, et laps oleks ilusti puhas ja kasitud, sest päris palju on selliseid kommentaare vanemate inimeste poolt, et ega minusugune nagunii ju lapse eest ei hoolitse.”
Kadri-Ann: „Mina pole õnneks sellist suhtumist kohanud.”
Za-Za: „Ma lihtsalt ei põe sellepärast, mida teised, „korralikud” inimesed, arvavad.”
Anna: „Mina arvan samuti, et kaheksateist võiks ikka enne täis olla. Kuigi kui ta ka enne teeb, ega ma vist skandaali ei korraldaks.”
Kadri-Ann: „Polegi mõelnud. 16-aastast ju väga enam ei keela.”
Za-Za: „Nabarõnga võiks küll varem teha, kui soovib, nii 15-aastaselt. Peaasi, et korralikus kohas.”
Anna: „Augustamisse suhtun veidi vabamalt, sest neete saab ju eemaldada.”
Kadri-Ann: „Mina pole mingit teistsugust suhtumist märganud.”
Za-Za: „Kuna olen ühiskondlikult üsna aktiivne inimene, ollakse minuga vist juba harjunud.”
Üldiselt võib vist öelda, et meie ühiskond on kõigega harjunud ning noori emasid nende riietumisstiili pärast ei arvustata. Eks mõni teisitimõtleja on alati, aga tore on teada, et enam pole ei rasedus ega emadus häbiasi, mille tõttu peaks enese isiksuse väljendamisest loobuma.
Kadri Kask