EEVA naistekas

Pole kunagi olnud täis, aga on joodud küll, aga üldiselt selline joomine pole minu jaoks, algust tegin u 11-12 aastaselt, aga siiski pole minu jaoks kuigi tuttavate ringis on see joomine ikka suht in nagu midagi muud polekski mõne peo juures.

mu üks sõber (17a) joob iga päev vähemalt 1 0,5l viru valge ära, aga lihtsalt ei jää täis sellest. ta ütles veel ükskord et "naisi ma võin jätta,aga viina ma ei jäta." nii et kuidas võtta, kas tema on alkoholik või ei? samas mõnel on juba nii, et joob liitri siidrit ja oksendab kuskil.

15 aastaselt vist proovisin esimest korda

Emaga hiljuti rääkisime alkoholist ja ütles, et tore, et mul selliseid jamasi pole olnud. Tegelt kunagi jäin neile vahele, et veini jõime (paar lonksu) ja suitsu tegime, aga pahandus tuli just suitsust mitte alkoholist.
Aga kui mu vanemad vaid oleks teadnud, milline pubekas olin ja kuidas rahasi maha jõin ja ülejäänu kuu pankrotis olin sellepärast ja, et öösiti kodus polnud jne. Oehh. Vähemalt sain sellest üle ja see oli kõik nii mõttetu. Nüüd kui joonud olen ikka ütlen emale, aga need on ka väiksed kogused. Kui tahan siis ema poest ostab ka mulle, aga miskipärast mulle ei maitse enam üldse alkohol Isegi mitte siidrid ja kokteilid jne

Ma ütleks küll, et tegu on alkohoolikuga juba. Kui ta iga päev 0,5 liitrit viina ära joob.....see ei ole normaalne ju.

Natuke ikka olen joonud. Sõbrannade sünnipäevadel on alati olnud midagi, aga mulle ei tekita alkohol pinget.. Kui joon siis väga vähee.

Mina olin oma vanuste seas väga korralik. Hakkasin kuskil 17 vanuselt jooma ja suitsu tegema. Nüüd kui olen 25 olen suitsu maha jätnud aga joogist ei loobu. Väga mõnus on saunaõhtul siidrit juua. Ja sõpradega drillides D-Lighti juua. ning nädalavahetusel ja tähtpäevadel cuba-libret limpsida. mm tuleks juba reede.
Milleks teha endale piiranguid ja et ei tohi juua. Miks mitte mõistlikkuse piires. ja naistel tulevad piirid ikka ette lastega, rasedusega. Nii et mina ennast ei piira ja väga mõnus on lõkke ääres parimate sõpradega sumiseda

11 aastaselt olin esimest korda täis. Nüüd ikka juhtub ette neid nn "läbusi" nädalavahetustel ja nii.

Esimest korda jõin alkoholi 15 aastaselt, viina siis. Ja tookord läks asi ikka tõsiselt käest ära, siiamaani ei kannata viina lõhnagi enam Pärast seda mõnikord pidudel vms sai ikka võetud aga vähe. Praegu pole alkoholi joonud mingi üle 6 kuu. Ei tunne isu/vajadust ka selle järgi.

Alustasin juba pisikese põnnina. No nö. limpsisin ema veini bokaalist natuke. Vanemaks saades suurenesid ka alkoholi kogused kuni jõin end suhteliselt "kasti". Oli minu õnn, et täiskasvanud olid lähedal. Kes teab, mis minust muidu saanud oleks. Aga pärast seda juhtumit alkohol ei tõmba eriti. Olen proovinud juua, aga ei "lähe alla". Seega üpriski kaua juba kaine olnud.

Esimest korda jõin 12 või 13 aastaselt..täpselt ei mäleta.Aga see läks ikka tõsiselt üle piiri ja pärast seda sai ka selle sama seltskonnaga ikka pidu pandud(enam nendega ei suhtle),muidu varem olin ka perega koos shampust või veini joonud kui kellegi sünnipäev või midagi.Isa ütleb alati,et parem,kui joon tema silme all purju,kui kuskil küla peal :DAga siiski isa silme all just tahaks rohkem piiri pidada.

mingi eelmine aasta , kui 13 olin . ühe sõbrannaga käisime ühes poes lasnas ja ostsime siidreid . mingi tegelt need olid head eriti arbuusi (L) mingit imelikku junni olen ka joond temaga aga ei maitsend . siidrid on head . praegu pole viimasel ajal üldse joond . aga muidugi olen proovinud mingi 5 aastaselt mingit ema veini vms aga on rõve olnd

Esimest korda kihistasime tüdrukutega siidrit juues naerda:P, kui olime 13. Igaühele jagus vaid plasttopsitäis ehk siis pm mitte midagi. Sealt alates jäi suur auk sisse, st et ei joonud. Siis suure pauguga sel sügisel, olin/olen 15 hetkel, jõin sünnal täis end, aga ma suudan end suurepäraselt kontrollida, ma tundsin ära piiri ja ütlesin Ei ja mu mälu ja väärikus jäid mulle alles ja jäävad ka edaspidi.


Üldse ma leian, et seda alkopiiri tuleks muuta. Inimesed saavad ju palju varem täiskasvanuks tänapäeval.

Pole elus kunagi viina tarbinud, pole elus kunagi purju ega täis jäänud, pole elus kunagi kellegi või millegi nimel alkot tarvitanud!


Ainus mida kannatan (ja mis isegi meeldib) juua on siider, cooler, gin. Lemmikud on siis Viru valge coolerid ja Twist. Minuarust on ilma alkota palju lõbusam!

Üldse ei joo . Maitsnud olen niisama , aga muidu ei joo mitte üldse

kui ma nelja aastane oli siis oli issi õlle vaht ahvatlev , mõnus ja pehme

13-14 aastaselt umbes, siis olin esimest korda vist purjus ja üldse ei osanud piiri pidada.

Seda me teame.

esimest korda mida mäletan alkoga seoses on 9nda klassi lõpetamine klassivenna juures..see oli siis mingi 2002 juuni...kuna polnud midagi ennem joonud,siis muidugi pidin kõike mekkima..saigi joodus siidrit alla,õlut keskele ja lõpux Y2K peale,et ikka klassivendadele eputada..mäletan et keegi veel ütles,et ma joon viina nagu vett, siis oli uhke tunne,aga hommikul enam polnud,,ei saanud WC-st väljagi...aga vähemalt on see mu ainuke ropsimine ja pohmakas olnud...

Alkohol on minust kauge kaarega mööda läinud. Gin'ni, veini, šampanjat olen proovinud, sünnipäeval natuke mekkinud, aga see on ka kõik. Ma lihtsalt pole selline, kes oleks huvitatud igal nädalavahetusel "tinistamisest". Ja selleks, et peotuju vms. tekitada, pole alkoholi vaja.