Suitsetasin, kui olin "noor ja loll", ehk siis kaks aastat tagasi 9. klassis

.
Miks ma suitsetasin? Tagantjärele öeldes tean täpset vastust - sest kõik suitsetasid.
Koolis küll mitte, kuid pärast kooli käisin sõbrannaga väljas ja suhtlesime igasuguste inimestega ja siis oli alati niimoodi - seisime ringis kuskil, kõikidel oli "pläru hambus" ja tossasid seal, ja mina olin ainuke, kes passis niisama samal ajal.
Kuulusin küll seltskonda, aga mitte 100%-liselt - ma ju ei suitsetanud.
Niisiis hakkasin mina ka - esimesed 2 päeva olid ikka jubedad, energia oli miinustes, halb oli olla ja mis kõik veel. Kuid siis läks paremaks - oli ju "nii lahe" küsida ägedatelt kuttidelt suitsu, öelda: ,,Läheks teeks nüüd ühe suitsu" või ,,Jäta mulle", vahetundide ajal heki taga ja bussipeatuses suitsul käia, sealsete "lahedate inimeste" jutte kuulata, pärast kooli maja taga peidus olles enne kojuminekut suits teha ja väljas tsillides suits pakist võtta, näidata oma osavust kiires põlemapanekus, tõmmata sealt ja mõnusalt välja puhuda. Pealegi on suitsetamisel teatud "eelis" - nimelt oli, kuhu käsi panna - mulle jäävad alati mu käed ette, kas topin neid taskusse, rinnale risti või kõrvale, koguaeg häirivad, kuid suitsetades oli asi lihtne - vasakus käes suitsupakk ja tšäga, parem käsi käis üles-alla

Ja oma "ägedatel pubekajoomingutel" käies tuli odavam välja - jooki ei pidanud nii palju olema, sest kui suitsu oli, sai ju alati keemilist teha, mis kiiresti ära kammis....
Suitsetajana on igasuguseid naljakaid olukordi ka olnud, näiteks kui mul väike sugulane külas oli ja mul koguaeg sabas kõndis, ja ma hirmsasti ühe suitsu tahtsin teha, valetasin talle, et lähen prügi välja viima ja kiirustasin kähku õue. Uksest välja jõudes viskasin prügikoti kiiresti esimesse ettejuhtuvasse põõsasse, kähku tobi ette ja põlema

Või kuidas me sõbrannaga raha igatpidi kokku klappisime, et jumala eest saaks siis vähemalt Red & White Super Light paki kokku


Või see, kuidas ma järjekordsel vahetunnil heki taga suitsul käies pidin koni enda kindasse kustutama, või oleksin õpsile vahele jäänud.
Ja see, kuidas totaalses pankrotis olles suitsupakki osta ei saanud ja sõbranna näppas enda ema tagant mingisuguse vene salasuitsupaki, North Star oli, kui ma ei eksi.
Õnneks kestis minu suitsetajaperiood ainult 3 kuud, sõbranna kolis ära, nojah, tagantjärele mõeldes ei olnud ta mul mingi õige sõbranna, vaid üks paras pätiplika, ja hea oli, et temaga suhtlemise lõpetasin.
Sõltuvust ei tekkinudki, kui ta ära läks, "jätsin maha" ja päevapealt. Sellest ajast alates pole suitsu teinud ja ei salli selle haisu ega midagi.
Suitsetajatest on mul suva, oma tervis, tehku mis tahavad, aga vat kui mingi vanamehenäss oma Priimat bussipeatuses minu kõrval kimub, siis hakkan küll räuskama.