<span id="wa_f_item_181113" name="a181113">Pean tunnistama, et kulutan
ise ka üsna palju aega söögile mõeldes ja räägin sellest palju. Valin hoolega, mida ma ostan (kuigi selles osas olen veits leebem, ei boikoteeri midagi
). Loen
kaloreid, kaalun oma toitu. Mõnikord kipub selline rangus ja kontroll
üle käte minema ja õnneks siiamaani ma olen ikka aru saanud, kuni ma
enam oma toitu ei naudi. Mul ei ole erilisi vastuolusid, sest toit, mis
mulle maitseb, on enamasti ikkagi tervislik. Aga mulle tundub, et toitu
kaaludes, kaloreid arvutades ja üles kirjutades kaob selle toidu
energeetiline väärtus ja mingisugune side inimese ja toiduga. Päris
tihti on juhtunud seda, et valin endale toidu välja, mida süüa.. ja
siis mässan sellega nii palju, et pärast enam ei tahagi. Teine asi on
see, et pidevalt kontrollides kipun unustama oma keha vajadusi ja tihti
söön siis, kui kõht polegi tühi ja vastupidi.
Niisiis... kui keegi
tunneb veel, et toit on kuidagi halvas mõttes tähtsaks muutunud, siis
soovitan rohkem tundeid jälgida ja vastavalt sellele süüa.
Aga nõustun Havanaga et.. piir on väga õrn.</span>