Algas siis asi juba aasta tagasi, kui üks poiss, kes mulle tegelikult pole mitte kunagi meeldinud, saatis mulle kirja. Kirjutatud oli kui kena ja tore inimene ma olen ja tema tahaks minuga välja minna jne. Ma sain selle peale suhteliselt pahaseks ja ütlesin talle kindlalt ei. Tema sellest aru ei saanud ja saatis järjekordse kirja, millele ma vastasin ka, aga pärast seda blokeerisin ta igalpool ära. Seejärel suutis ta niikaugele minna, et ta saatis mulle koju kirja, üritades ikkagi kuidagi minuga suhelda ning siis ma saatsin talle ikka väga kurja kirja, millega ma lootsin selgeks teha, et ta võiks mind rahule jätta. Seda ta ka vastuses lubas. Nüüd möödus aasta ja hakkas jälle sama jama peale. Saatis mulle koju kirja, milles seisis pikk seletus sellest, kuidas ta aru saab, et ta tegi ennast lolliks ja mõistust ei ole kõigile antud, aga ta siiski loodab, et ma võtan temaga ühendust ja tahan temaga suhelda. No ma siis saatsin talle maili, lootuses, et ta nüüd siis äkki saab aru, et ei ole mõtet mulle neid kirju saata ja ma ei ole absoluutselt huvitatud temaga suhtlemisest, aga mu lootus oli asjatu ning tundub, et ta elab mingis sellises arusaamas, et ma soovin temaga rääkida jne.
Ma tõesti ei oska enam midagi teha, kuidas talle selgeks teha, et ta võiks oma elu edasi elada ja otsida endale kellegi, kes on temast huvitatud. Mainiks ära, et ta oli kolm aastat ka minu klassivend ja see teeb asja veel eriti nõmedaks, sest ta oleks võinud minuga näost näkku rääkima tulla, mitte kirju hakata saatma. Ma võin tunduda nüüd väga õel inimene, aga ma tõesti ei taha temaga suhelda, kuna arvamus temast on nüüdseks ikka väga madalale langenud.
Foorum