Hei, hei, täna tuleb piki(e)m jutt, aga homme jälle "tavapost!! :)
Kes arvab, et vapralt selle monoloogi siiski läbi loeb, võtku kohvitass ligi, sest see ON pikk jutt ;)
Kuna üks armas lugeja avaldas soovi kuulda minu esimestest katsetustest kosmeetika vallas ja eriti kindlasti viperustest, mis sellega kaasnesid, siis püüan seda kauget aega meenutada ja mingi pildi nendest koledusest maalida. :D Ja neid koledusi, pean tunnistama, ei olnud mitte vähe ja küll on kahju,et seda kõike ei ole fotodele jäädvustatud. ;) Imelikul kombel on mul õnnestunud end piltidele enam vähem normaalse meigiga sättida. Aga ma püüan kõike võimalikult loomutruult kirjeldada ja olen kindel, et manate endale silme ette hulle pilte minust ja minu meeletust make upist. :) Meikimine on mind alati huvitanud. Mäletan, et iga kord kui ema ennast peole minekuks sättima hakkas, siis mina vahtisin suu pärani ja pärisin iga asja kohta, mis ta endale peale määris. Kui ema oli läinud, siis oli muidugi minu kord. :) Pärast sain riielda, sest ema meigikott koosnes selle aja kohta ülimalt glamuursetest ja kallitest toodetest, mida Ameerikas elav tädi meile vahetevahel saatis. Kõik klassi tüdrukud olid kadedad, sest nende emadel olid kõigil ühesugused Orto ja Dzintarsi huulepulgad/ripsmetuššid.
