Viisin eile Kristella küla peale. Kohe mitmeks ööks! Ise tahtis! Ajutiseks kasuvanemaks sai me sugulane, kes lapsepõlves oli suviti omakorda meil külas. Minu arust vanasti oli pop`im see sugulaste juures suvitamine. Mina olin igal suvel vanaema juures ja ikka terve kuu jutti. Praegu tundub, et kõik lapsed oma oma kodudes, oma emade-isadega.

Mõtlesingi, et saagu siis teoks Kristellagi pagendus. Mis seal ikka, omad inimesed ja ise soovis. Eks näis kui kaua vastu peab. Pole ta enne kuskil ilma Daisyta olnud. Isegi koos olles on nad ilma meieta kuhugi öö peale jäänud loetud korrad. Ühe korra olid lausa kaks ööd!

Kuidas tal siis läheb? Siiani ei pidanud koduigatsust olema. Kohapeal on tal mängukaaslane olemas ja lisaks pidi seal hetkel üks pisike koer olema.
NB! Kristellal on nüüd koera vaja!!

Daisy aga igatseb juba eilsest õhtust saati oma õde, kellega on harjunud sünnist saati koos olema. Käib siin nagu peata kana ringi ja ei oskagi midagi peale hakata. Hommikul käisime ratastega sõitmas. Päeval aga on nii palav olnud, et õues ei saa normaalselt hingatagi. Olemegi siis ujumas käimiste vahepeal enamus aega heegeldades, raamatut lugedes ja lauamänge mängides toas veetnud.

Muidu meil oli jutt, et kui Kristella koju tuleb, saadame Daisy külla. Minu õnneks preili ise ütles eile õhtul, et tema siiski ei taha. Ma teadsin tegelikult ise ka, et ta pole selleks veel valmis. Pikk maa talle peale paari tunnist külas mängimisisu täis saamist järgi ka sõita.

Üldiselt andsin Kristellale vabad käed otsustada, mil ta koju tahab tulla. Muidugi, kui see aeg ebaviisakalt pikaks ei veni. Me siin Daisyga igal-juhul loodame, et homme, hiljemalt ülehomme, saab tal mõõt täis. Kuidagi nadi on ühe lapsega olla. Daisy küsib iga natukese aja tagant, kunas Kristella tuleb.

Kristella üleeile - niisama poriste jalgade-kätega.

Kui tihti te ise lapsena "küla peal" ööbisite?
Kui vanalt teie laps/lapsed on öösiti kodust eemal olnud ja kui ruttu tuli koduigatsus?