Nii, leidsin siis selle ajakirja uuesti üles ja kirjutan siis ümber.
<span style="font-weight: bold;">Suvine eksperiment: kuu aega šampoonivaba elu</span>
<span class="summary">Kõik naised, kes oma juustega rahul pole, võiksid
proovida suvise puhkuse ajal turgutada juuste tervist maailmas üha
populaarsema “šampoonivaba eluga”.</span>
Šampoonivaba elu (ingliskeelses meedias The No Poo Do) on lihtne ja
rahakotisõbralik – kallite šampoonide asemel vajad juuste puhtaks
saamiseks vaid veidike soodat ja õunaäädikat. Neid õigesti doseeerides
juuksed ei lõhna, ei muutu rasvaseks ega, vastupidi, kuivaks. Paljud
inimesed on pärast kuuajalist sooda-äädika eksperimenti vabanenud isegi
sellisest hädast nagu juuste kiire rasvaseks muutumine.
Esimesed
nädalad võivad küll vaevalised tunduda, kuid seejärel rasunäärmed enam
nii intensiivselt ei tööta. Pealegi jätab soodaga pesemine juustesse
alles nende loomulikud rasvad, mis šampooniga pestes välja uhutakse.
<span style="font-weight: bold;">Kahjulik šampoon</span>
Šampoon on puhastusvahend, täpselt samasugune kemikaal nagu pesupulber või torupuhasti.
Enamik odava hinnaklassi šampoone sisaldab mineraalõli.Neid kasutatakse kosmeetikatööstuses laialdaselt, sest nad on odavad, lõhnatud, ei tekita allergilisi reaktsioone, moodustavad juuksekarvade ümber kihi, tekitades tunde, nagu oleksid juuksed pehemed ja niisutatud. Tegelikult aga takistab selline kiht hooldavate komponentide imendusmist ja jääkainete eraldumist. Selliste õlide molekulid ummistavad oma suuruse tõttu poorid, laskmata peanahal hinagata.
<span style="font-weight: bold;">Uuri koostisaineid</span>
Tegelikult on pea võimatu leida ühtki ilutoodet, milles poleks kahtlasi komponente: metüülparabeeni, propüülparabeeni. Ühes odavas šampoonis võib olla seitse ebasoovitavate kõrvaltoimetega komponenti, eesotsas nahka ärritava naatriumlaurüülsulfaadiga. Naatriumlaurüülsulfaat (SLS, ingl <span style="font-style: italic;">sodium lauryl sulfate</span>) on sünteetiline kemikaal, mille kohta kehtivad taimemürke reguleerivad reeglid. Aine soodustab vahu tekkimist ning puhastab. ameerika rahvuslik toksikoloogiline programm peab seda ainet aga silmi ja nahka ärritavaks ning isegi vähki tekitavaks.
<span style="font-weight: bold;">Kuidas elada sampoonivaba elu?</span>
<span style="font-weight: bold;">1) </span>Võta tühi plastpudel ja sega sinna üks supilusikatäis söögisoodat ja üks tassitäis sooja vett. Väga pikkade või paksude juuste korral võid vee kogust suurendada, kuid sooda oma mitte (liiga suur soodakogusmuudab juuksed takuseks).
<span style="font-weight: bold;">2)</span> Lahusta sooda hoolikalt ja masseeri märgadesse juustesse.
<span style="font-weight: bold;">3)</span> Lase segul mõjuda umbes minut.
<span style="font-weight: bold;">4) </span>Juuste loputamiseks tee lahus 1-2 supilusikatäiest õunaäädikast ja tassitäiest soojast veest.
<span style="font-weight: bold;">5)</span> Kanna niisketele juustele, masseeri peanahka ja loputa juustest jaheda veega. Äädikalõhn kaob juuste kuivades.
<span style="font-weight: bold;">Pea meeles !</span>
Doseeri soodat täpselt - kui juuksed tunduvad ka pärast loputamist tuhmide ja takustena, oled kogusega üle pingutanud. Väga kuiva peanaha korral võiks juukseid niisutada vaid leige veega ja kasutada soodat vaid siis, kui juuksed on muutunud rasvaseks.
Äädikas sulgeb juuksesoomused, mis soodaga pestes avanesid, ning tasakaalustab ka peanaha pH-taset.
<span style="font-style: italic;">Juuksur kirjutab:</span>
Kuu aega eemal linnast - metsas või maal - toimib see meetod ideaalselt. Soovitan. Eriti neile, kes tahaks juukseid heledamaks saada. Soodal ja äädikal puuduvad ju päikesekaitsefiltrid. Aga meeles tasuks pidada, et seda võib kasutada vaid naturaalsete, see tähendab värvimata ja keemiliselt töötlemata juuste puhul. Need muutuvad küll sooda ja äädika toimel siledaks ja läikivaks.
Arvan, et kuust ajast sellisest elust piisab täiesti. linna tagasi pöördudes tuleks ikka hakata juukseid oma tavapärase šampooniga edasi pesema. Linnaõhk on lihtsalt niipalju saastatud, ainult soodaga pead puhtaks ei saa.