Tere tulemast EEVA blogikeskkonda! Siin saad lugeda ja jälgida eevakate huvitavaid blogisid erinevatest valdkondadest. Blogide jälgimine on väga lihtne, kliki soovitud blogi juures lingile "Jälgi antud blogi" ja me saadame sulle alati kirja, kui blogisse uus postitus laekub. Kui soovid samuti EEVA blogikeskkonnas blogima hakata, siis võta meiega ühendust. Tule jälgima ja ka ise blogima!
Vaata kindlasti ka teisi suurepäraste blogide kataloogi, kuhu oleme sinu jaoks kokku kogunud lugemisväärt blogid.
Teisipäev matkarajal
Ma olen küll natukene ajast maha jäänud aga pole hullu. Eelmisel teisipäeval oli nii ilus ilm, et oleks lausa suur patt olnud see ilus päikseline õhtupoolik kodus veeta. Niisiis ei jäänud mul muud üle kui Villu(mainin veel ära, et Villut on üldse väga raske toast välja saada) suure kisa ja käraga toast välja ajada ja välja mõelda sihtpunkt. Valisime taaskord kopraraja(hea lühike). Lihtsalt sellepärast, et esimest korda käies oli kole ja tuuline ilm ning me lihtsalt käisime selle võimalikult kiiresti läbi, et saaks ruttu sooja. Seekord imetlesime natukene loodust ka ja nautisime ilma.
Rada ei olnud eriti pikk, võib-olla 1,5-2km, kindlasti mitte rohkem. Iseenesest mulle meeldivad rajad mis on sellised muutlikud ehk vahepeal saab käia ebaühtlasel pinnasel, siis laudteel, vahepeal saab treppidest kõndida jne. Koprarajal on see kõik olemas, küllaltki vaheldusrikas. Rada ei muutu liigselt
igavaks.
Kopraid ei näinud ma ühtegi, üleüldse ei näinud ma kedagi peale kahe metsvindi. Samas ma mõtlen, et kas ma üldse oleksin tahtnudki näha koprast kedagi suuremat? Ei. Ma olen selline natukene naljakas inimene, mulle meeldib aega looduses veeta aga samas ma olen jube arg, iga oksa raksu peale mida ma kuulen sügaval metsas, tahaksin lihtsalt kisama kukkuda ja minema joosta. Eks need lood karudest ja muudest toredatest tegelastest ja nende tegemistest on oma töö teinud(nii mõnigi mu perekonnast on metssigadega, hundiga, põdraga ja karuga silmitsi seisnud). Samas see koprarada kulgeb üpris maantee lähedalt, niiet kui üldse tahad kopraid näha, siis on etem juba suvel ja öösel sinna minna.
Lisaks liigub seal ringi jäälinde. Eelmine kord õnnestus ühte kohata ja wow, kui ilusad nad on. Ma ise ei olegi kunagi kobrast näinud, ainult ühe korra kuulnud kui ta teisi hoiatas ja sabaga jõhkralt kõva litaka vastu vett lõi ja mina seal samas seismas atakki äärel sellest suurest ehmatusest. Tammesid oli seal väikses jões üpris palju ja tööd oli hästi tehtud.
Mis mulle selle matkaraja juures eriti meeldis, oli see, et matkaraja rada oli kaetud saepuruga. Saepurul käies oli küll natukene libe aga suur pluss on sellel siis kui vihma sajab või kui üldse on märjad ilmad. Just sellepärast, et siis ei muutu rada lögaseks ja poriseks, jalanõud jäävad ilusti puhtaks. Lisaks oli rada korras ja terve, trepil kõndides ei pidanud kartma, et aste otsad annab ja sa näoli mööda treppi alla sõidad, või siis mööda laudteed kõndides ei pidanud mõtlema, millal su jalg sellest lauast nüüd läbi vajub(nagu näiteks Ojandu matkarajal).
Enne koprarada oli üks telkimisplats. Ma ei tea miks Villu sinna minna tahtis aga igatahes käisime ja jalutasime seal ühe tiiru. Seal oli kaks sellist pisemat silda, teine sild oli juba sellises seisus, et kanda ta eriti ei kannatanud. Jõgi ise oli koledas seisus ja ega kiita polnud midagi, varsti kinni kasvamas. Põhjas oli palju konnasid, väga palju ja mõned siis ulpisid niisama keset seda paisu ringi.