Jube homme ongi Suur Reede. Ning see järel tuleb laste lemmik aeg, munade värvimise aeg. Meie neiu kaks lemmik püha ongi jõulud ja lihavõtted:) 

Meie peres on ka kombeks saanud peale munade värvimise ka munade peitmine. Kes siis ei tahaks oma lapsele rõõmu teha ning mis teeks rohkem rõõmu lastele, kui šokolaadi munade otsimine ja söömine.

All järgnevalt saab lugeda veel huvitavaid kombeid lihavõttete ajal, mida vanasti tehti. Ehk leiate ka teie, miskit uut pühade kommet, mida iga aasta koos perega teha.

Lihavõttepühad on liikuvad pühad. Lihavõttepühade algusaeg sõltub, millal on esimene täiskuuga pühapäev pärast kevadist pööripäeva. Kevadine pööripäev on 20. või 21. märtsil. Esimene täiskuuga pühapäev on Jeesuse ülestõusmispüha. Jeesuse kohta saab lugeda Piiblist. Esimesele pühale järgneb teine ülestõusmispüha. Ülestõusmispühadel lõppeb paastuaeg. Paastuajal inimesed ei söönud lihatooteid, piimatooteid ega mune. Inimesed lasid siis oma kehal toidust puhata. Paastuaeg algas tuhkapäeval. Tuhkapäev on 40 päeva enne lihavõttepühi. Lihavõttepühadel söövad inimesed muna, kohupiima ja pashat. 

Pasha on kohupiimast tehtud magustoit. Pärast pikka paastu võib jälle liha süüa. Lihavõttepühade ajal on kombeks kaunistada tube. Inimesed toovad õuest pajuurbadega oksi. Nad panevad oksad vaasi. Kaks nädalat enne lihavõttepühi võib kaussi külvata muruseemet. Lihavõttepühadeks tärkab sellest ilus muru. Kaks nädalat enne lihavõttepühi võib panna vaasi raagus oksi. Lihavõttepühadeks tulevad okstele lehed. Tube saab kaunistada veel värvitud munadega. Munadele võib teha okstest ja samblast pesa või panna neid ilusasse kaussi.

Tänapäeval on kombeks saata üksteisele lihavõttekaarte. Kaarte saab ise teha või osta poest.

Lihavõttemunad

Lihavõttepühade kõige levinum komme on munade värvimine, kinkimine ja söömine.  Munade värvimiseks on mitmeid võimalusi. Kõige populaarsemad on ühevärvilised munad. Väga vana komme on värvida mune erinevate taimedega. Seda teevad inimesed ka tänapäeval. Kui mune keeta koos sibulakoortega, siis saab pruuni või tumekollast värvi munad. Kui mune keeta koos kaselehtedega, siis saab helekollast värvi munad. Mustri saamiseks võib muna keeta riide sees. Riidetüki peale tuleb panna muna, sibulakoored, tangu või riisi. Seejärel tuleb riidetükk muna ümber kinni siduda. Muna peale võib ise joonistada mustri või pildi. Osad inimesed kirjutavad munade peale nime. Mitmevärviliste munade tegemine on uuem komme. Inimesed kasutavad selleks vesivärve või munalakki. Munadele võib kleepida ka pilte ja sulgi. Värvitud mune on kombeks kinkida oma sõpradele.

Veel üheks vanaks kombeks on  värviliste munade koksimine. See komme on populaarne ka tänapäeval. Tavaliselt inimesed koksivad muna terava otsaga. Kelle muna katki läheb, see on kaotaja. Terveks jäänud muna tuleb anda võitjale.

Mõned inimesed veeretavad mune mäest alla või mööda puust munarenni. Alla veerenud muna jääb paigale. Kui järgmise veeretaja muna puudutab seda muna, siis saab see veeretaja mõlemad munad endale.

Vanasti tegid inimesed munadega mitmeid vempe.

Noormehed käisid talust talusse värvilisi mune otsimas. Kui pererahvale munaotsija ei meeldinud, siis andis pererahvas talle tooreid mune. Toores muna läks koksimisel kergelt katki ja käed said munaga kokku.

Mõned inimesed valmistasid puust muna. Nad värvisid muna ära, et teised aru ei saaks. Puust munaga sai võita munade koksimisel. Teiste munad läksid alati katki. 

Lihavõttejänes

Lihavõttepühade ajal liiguvad ringi lihavõttejänesed. See komme on tulnud Saksamaalt. Lihavõttejänes peidab öösel aeda värvilisi mune. Kui aeda ei ole, siis peidab jänes munad tuppa või rõdule. Tänapäeval peidavad jänesed ka šokolaadi-mune.

Tegevused (nõidumine) lihavõttepühade ajal

Lihavõttepühade tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda head õnne. Näiteks enne päikesetõusu tuli silmi pesta. Selle tegevusega lootsid inimesed, et nad on siis alati virgad ja terved.

Lihavõttepühadel ei tohtinud naised esimesena külla minna. Inimesed arvasid, et see toob perele õnnetust. Sel päeval ei tohtinud lapsed külas käia.  Pühade ajal ei tohtinud veel tube koristada ja põrandaid pühkida.

Vanasti oli lihavõttepüha kiikumise püha. Lõuna-Eestis algas lihavõttepühadel kiikumisaeg. Inimesed arvasid, et kiikumisel on nõiduslik mõju. Kiikumise ajal oli kombeks laulda. Inimesed uskusid, et kiikumise ja laulmisega saab nõiduda endale tervist ja õnne. Vanasti oli kiikumisajal kindel algus ja lõpp. Kiikumisaeg lõppes lauritsapäeval. Lauritsapäev on 10. augustil.