Hei! :)

No lõpuks ometi saan tulla tagasi blogisse ja mõned uued postitused kribada. Taaskord olen üpris kaua kadunud olnud aga sellele on väga hea põhjendus, nimelt ei ole mul juba nädal aega internetti olnud. Juba eelmisel kolmapäeval kadus internet nagu tuul aiavahele, sel samal päeval käis Villu isegi Rakveres kohapeal arvates, et äkki on taaskord viga kaardis mis on hakanud jälle streikima aga seekord oli hoopis terve 3G maas. Tegelikult istuksin ma võib-olla praegu ka niisama ja ootaks, et äkki internet ikkagi lõpuks tuleb aga ei, helistasin hommikul klienditeenindusse ja sealt tehti restart ja voilaa, valmis ja olemas.

Ma olen alati arvanud, et Detsember on üks lõbusamaid ja armsamaid kuid aastas, sest siis tulevad jõulud, kuused ja igal pool kõndides on meeletu jõulumeeleolu üleval(eriti poodides). Minu selle aasta detsember hakkas juba masendavalt. Nimelt valutasin ma oma pead umbes neli päeva, esimesed kaks päeva olin ma täielikult magamatta, sest valud olid nii suured ja ei lasknud magada. Tegelikult olin ma üldse terve aja valuvaigistite all, kuigi need ei aidanud. Vahepeal mõtlesin isegi traumapunkti pöörduda aga loomulikult olen ma nii kõva piff, et ma kannatasin oma valud välja.

Üleeile värvisin ma uhkelt wc lage ja mõtlesin üldplaanis milline wc lõpuks välja peaks nägema. Õhtul enne magamaminekut lõi mulle paremal poolel alakõhtu kohutavad krambid ja valud, alguses ma mõtlesin küll, et oi, nüüd pimesool läheb ja opp on garanteeritud. Seekord ma mõtlesin samuti, et ma kannatan oma valud välja ja küll need üle lähevad ja siis on jälle tore ja mõnus olla. Liiga palju lootsin, kõigest 10 minutit peale valude algust tahtsin ma ise vabatahtlikult traumakasse saada, niisiis oli Villu nii armas ja viis mu sinna ära. Järjekorras ma ootama ei pidanud vaid sain juba paar minutit peale kohale jõudmist nende vastuvõtule. Seal seisin ma silmitsi oma uue hirmuga, kanüüliga, õigemini selle hirmsa nõelaga. Tol hetkel ma oleks ennast kasvõi läbi voodi hirmust vajutanud. Üldiselt pandi mind paariks tunnikeseks tilgutite alla, ning seejärel katsuti kõhtu ja küsiti kus ja kui valus on. Vereproov oli mul korras aga mis mind eriti imestama pani, oli see et mulle ei tehtud ultraheli ega röntgenit, tekib küsimus, et kuidas nad teavad mis mul viga võib olla? Umbes kella 3 aeg öösel lasti mind aga koju ja nüüd siiani on mul kõht valus, magada kannatab ainult selle külje peal mis on valus, sest teisel küljel magades kipub valus olev pool veel rohkem valu näitama, liigutada saan ennast ainult aeglaselt jne. Teisipäeval lähen perearstile ja küsin endale saatekirjad röntgeni või ultrahelisse, ja üldse tahan minna uuringutele Tartu. 

Seda kõike, eriti tervislikku poolt vaadates pole just kõige ilusam detsembri algus aga ma loodan, et kuu lõpp on ilusam ja positiivsem(kui mind just selleks ajaks haiglasse uuringutele ei saadeta).