Mulle ei ole veel tegelikult täielikult kohele jõudnud, et see tilluke tegelane nüüd meie perre kuulub. Saabus ta alles eile ja ma pean pidevalt ennast näpistama, et meelde tuletada jah, see on päriselt. Kui meie armas taks-viiner Riki täpselt 9 kuud tagasi kutsude paradiisi heljus, olin ma päris kindel, et uut kutsut ma niipea ei soovi, kurvastasin oma 12 aastase sõbra lahkumise pärast kõvasti.

Aega läks umbes pool aastat ja sai selgeks, et ilma koerata ma siiski elada ei saa, tänavatel nägin ainult koeri ja mul oli tükk tegu, et neist rahulikult mööduda, mind lihtsalt tirib nende poole. 

Olin üpris kindel, et uueks kutsuks saab foksterjer, need pulksirgete esijalgadega ja nööbisilmadega tegelased on mulle alati meeldinud. Mul ei olnud aga aimugi, et on olemas ka siledakarvalised foksid. Niipea, kui elukaaslane mulle arvutist ühte sellist näitas, olin ma müüdud! 

 Kuna mulle meeldivad lühikese karvaga kutsud pisut rohkem kui karvikud - minu jaoks on tähtis näha koera nägu ja silmi, emotsioone, siis olin ekstra õnnelik. Ja need minu lemmikud pulksirged esikäpad on ka täitsa olemas. :)

Läks mitmeid kuid enne, kui kutsu leidsime, millegipärast on neid siin Eestimaal väga vähe. Ka meie koera isa tuli Soomest kohale sõidutada, kodumaised on pea kõik omavahel sugulased ja paaritamiseks ei sobi. Siin ta meil nüüd on ja toob nii palju rõõmu ja nalja oma pikkade jalgadega ringi koperdades, nagu väike kitseke. :)

Nimi Dexter on pärit multifilmist Dexter's Laboratory, kus seda kandis üks geeniusest poiss,

kes oma laboratooriumis igasugu imevidinaid meisterdas, mäletate küll. :) 

 Dexter. 

Selline näeb välja täiskasvanud siledakarvaline foksterjer, justkui väljavenitatud koonu ja jalgadega Jack Russell. :) 

source

 Tänaseks kõik, olge armsad!♥