Tere tulemast EEVA blogikeskkonda! Siin saad lugeda ja jälgida eevakate huvitavaid blogisid erinevatest valdkondadest. Blogide jälgimine on väga lihtne, kliki soovitud blogi juures lingile "Jälgi antud blogi" ja me saadame sulle alati kirja, kui blogisse uus postitus laekub. Kui soovid samuti EEVA blogikeskkonnas blogima hakata, siis võta meiega ühendust. Tule jälgima ja ka ise blogima!
Vaata kindlasti ka teisi suurepäraste blogide kataloogi, kuhu oleme sinu jaoks kokku kogunud lugemisväärt blogid.
Immuunsus ja toitumine
Kuidas püsida terve kui kõikjal sinu ümber on viirused ja haiged inimesed, ilmad on külmad ja valgust vähe? Immuunsüsteem on üles ehitatud väga keerukalt ja kui ühes süsteemis on puudujääke, siis mõjutab see ka kogu ülejäänud organismi. Seepärast ei saa kunagi lootma jääda ainult mõnele imevahendile, mis sind võluväel tervena hoiaks. On aga siiski mõned soovitused, mida igapäevaselt jälgides saad palju ära teha parema tervise saavutamise ja tugevama immuunsüsteemi heaks.
Soolestik
Üks olulisemaid organeid immuunsuse tagamisel on meie soolestik. Kindlasti tuleb paljudele suure üllatusena, et meie soolestikus asub kuni 70% inimese immuunrakkudest. Seega on meie soolestikus rohkem immuunrakked kui kogu kehas kokku. Seepärast ongi immuunsuse tagamisel väga oluline, et soolestik töötaks hästi ning me ei kahjustaks soolestiku mikrofloorat ebaõigete toitutega.
Prebiootikumid
Soolestikus on miljoneid baktereid, mis hoiavad korras soole mikrofloorat ja kaitsevad meid haiguste vastu. Soolestiku mikrofloorat on väga lihtne viia tasakaalust välja ebaõigete eluviiside ja vale toitumisega, mis tähendab, et vohama hakkavad kahjulikud bakterid, parasiidid, hallitus-ja pärmseened. Soolte head mikrofloorat aitavad korras hoida prebiootilised toiduained ehk prebiootikumid. Need on toidu mitteseeduvad koostisosad, mis soodustavad jämesooles meie normaalse floora, eriti bifidobakterite kasvu ja paljunemist. Prebiootilise toimega aineid leidub puu-ja köögiviljades, kaunviljades, korvõielistes, nisus, sibulas, küüslaugus, porrus jms. Prebiootilistest toitudest kõige kasulikumad on naturaalselt hapendatud ja kuumutamata toidud nagu nt hapukapsas, hapukurk (mitte marineeritud), hapendatud seened, keefir, naturaalne jogurt, samuti vetikalised. Liigne suhkru ja rafineeritud toiduainete tarbimine rikub soolestiku mikrofloorat ja soodustab nö halbade bakterite vohamist. Ka liigne antibiootikumide tarbimine rikub soolestikus bakterite tasakaalu.
Antioksüdandid ja fütotoitained
Immuunsüsteemi tugevdamise jaoks on oluline tarbida igapäevaselt ka ohtralt antioksüdante ja fütotoitaineid, mida leidub peamiselt puu- ja juurviljades ja marjades. Fütotoitaineid leidubohtralt puu-ja juurviljade värvipigmentides. Seepärast soovitan tarbida iga päev või nädala lõikes kõigis vikerkaare värvides toituaineid. Nii tagame endale piisava kaitse erinevate haigustekitajate vastu. Antioksüdante leidub samuti peamiselt juur-ja puuviljades ja tuntumad antioksüdandid on C ja E vitamiin ning karotenoidid.
Rohelised lehtviljad
Üks olulisemaid toiduainegruppe, mis sisaldab ohtralt antioksüdante, fütotoitaineid, vitamiine, mineraale, kiudaineid kui ka teisi olulisi komponente, kuid mida paraku tihtipeale tarbitakse kõige vähem. Need on rohelised lehtviljad. Näiteks üks levinumaid on spinat, mis on kindlasti üks tervislikemaid lehtvilju. See on ka lihtsalt kättesaadav - nii värskena kui külmutatult. See võib sind üllatada, et näiteks spinatis ja lehtkapsas on rohkem beeta karoteene kui porgandis või kõrvitsas. Maks muudab beeta-karoteeni A vitamiiniks, mis omakorda tugevdab immuunsüsteemi kuna suurendab valgete vereliblede tootmist. Valged verelibled aitavad hävitada organismii sattunud viiruseid ja bektereid. Lisaks aitab A vitamiin tugevdada limaskesta barjääri, mis on meie esmane kaitse viiruste vastu.
Lisaks on teadlased avastanud üle tuhande erineva flavonoidi spinatis, mis toimivad haiguste vastaselt. Spinat on ka kõrge c-vitamiini sisaldusega. C-vitamiin on antioksüdant, mis mängib eriti olulist rolli immuunsüsteemi töös.
Spinat on ka kõrge tsingi sisaldusega. Tsingi kanda on üks peamisi ülesandeid immuunfunktsiooni toimimises, tõstes immuunrakkude produktsiooni, mis omakorda tugevdab keha võimet panna vastu viirustele.
Rohelised lehtviljad on kiudainerikkad, mis aitavad puhastada soolestikku ja seovad liigset kolesterooli ja viivad välja mürkaineid ning ennetavad kõhukinnisust.
Kõige lihtsam ja kiirem viis tarbida piisavas koguses rohelisi lehtvilju on valmistada rohelisi smuutisid.
Kõrvits
Samuti on üks väärt toiduaine immuunsuse tugevdamiseks kõrvits, kuna sisaldab samuti suurel hulgal beeta karoteene ning c-vitamiini. Ära peaks kasutama kindlasti ka kõrvitsaseemned, mis sisaldavad hulgaliselt immuunsust tugevdavat tsinki. Kõrvitsast saab maitsvat suppi ja seda saab lisada hautistele ja pirukatele ning ka kookidele.
Ühe maitsva supi retsepti leiad siit.
Ingver
Ingver pakub kiiret leevendust külmetusnähtude korral. Ingver sisaldab väga tugevaid põletikuvastaseid ühendeid, mida kutsutakse ingveroliks. Ingveril on soojendav toime. Kuum ingveritee soodustab higistamist ja aitab parandada hingamisteede katarre. Ingveris leiduvad aromaatsed õlid stimuleerivad kopsude tööd, lahtistavad lima ja kergendavad ärritavat köha. Ingver ergutab soolestikku ja paneb seisma jäänud toidujäägid kiiremini liikuma, vähendades nõnda kõhukinnisust ning kahjulike ainete imendumist verre. Ingveruvann lõõgastab valutavaid ja pinges lihaseid.
Kurkum
Omapärase aroomiga kurkum sisaldab polüfenooli kurkumiini, mis toimib kehas immuunsüsteemi toetajana. Kurkumit on kasutatud juba tuhandeid aastaid ravimina erinevate haiguste vastu. Naturaalne antiseptik, hoiab ära infektsioone ja kõrvetisi ning haavandeid. Kurkum on naturaalne valuvaigisti ning võib aidata ärritunud soole sündroomi korral. Samuti parandab see valkude seedumust ja imendumist. Kurkumi teiste kasulike omaduste kõrval on kindlasti tõestust leidnud ka tema vähivastane toime. Üleimalt maitsva ja tõeliselt tõhusa vürtsitee retsepti leiad siit.
Pipralised
Piprad - tšillid, jalapeno, cayenni pipar jms - sisaldavad kapsaitsiini, mis on see aine, mis paneb suu kipitama. Kapsaitsiinil on tugev antibakteriaalne toime ning see aitab avada ka hingamisteid. Lisaks sisaldavad piprad ka ohtralt c-vitamiini ja karotenoide.
D-vitamiin
D-vitamiin aitab ennetada paljusid haiguseid alates gripist kuni vähkkasvajateni. Sellel vitamiinil arvatakse olevat retseptorid kõigis meie keha rakkudes ja kudedes! Ühtekokku reguleerib see vitamiin organismis vähemalt 200 geeni aktiivsust. Samuti aitab d-vitamiin stressi, masenduse ja depressiooni korral.
Paraku on isegi suvehooaja lõpus kolmandikul eestlastel organismis D-vitamiini tase alla vajaliku normi. Talvekuudel kannatab isegi kuni 75% elanikkonnast tõsise D-vitamiini puuduse käes Meie kliima tingimustes ei saa me d-vitamiini kätte kaheksal kuul aastas. Päike on madalal ja tema kiirgus ei ole sellisel tasemel, mis kindlustaks d-vitamiini saamise. Arvatakse, et toidust saame me vaid 10-20% vajalikust d-vitamiini kogusest. D-vitamiini sisaldavad toidud on tursamaksaõli, kalad, või ja munakollane. Samuti maks, piim ja seened. Aedviljad on d-vitamiini poolest vaesed, kuid parimad nendest on tumerohelised lehtviljad, mis tõestab taas roheliste smuutide tarbimise vajalikkust. Kuumutatud toitudes d-vitamiin hävib!
Immuunsüsteemi kaitseks vähendada järgmiste toiduainete tarbimist miinimumini:
- suhkur :on tõestatud, et liigne suhkru tarbimine rikub soole mikrofloorat ning soodustab nö halbade bakterite kasvu. Need omakorda nõrgestavad immuunsüsteemi. Lisaks tavalise lauasuhkru piiramisele tuleb pöörata tähelepanu ka varjatud suhkru tarbimisele. Suhkrut sisaldavad ka moosid, mahlad, magusad joogid, maiustused, kondiitritooted, hoidised, kastmed.
- rafineeritud ja töödeldud toiduained: valge riis, pasta, jahu ning teiste samalaadsete toiduainete tarbimist tuleb vähendada. Rafineeritud toiduained annavad meile küll kaloreid, kuid mitte eriti palju vajalikke toitaineid nagu magneesium, tsinki, vitamiine, mis on olulised immuunsuse tõstmiseks. Samuti soodustab liigne rafineeritud jahutoodete tarbimine pärmseente kasvu soolestikus.
- loomne valk ja rasv: liigses koguses loomseid toiduaineid kurnavad neere ja ummistavad veresooni. Lisaks on loomset valku ka raske seedida, toidujäägid võivad jääda soolestikku käärima ning tekitada soodsa keskkonna pärmseentele ja teistele kahjulikele bakteritele. Püüa vähemalt ühel nädalapäeval süüa vaid taimetoitu. Head taimse valgu allikad on näiteks kaunviljad ja ka teraviljad.
Uuel toitumiskursusel ´Teadlik toitumine´ keskendume just sellele, kuidas ja mida süüa, et tunda ennast suurepäraselt, terve ja energilisena.
Püsige terved!