EEVA naistekas

Enamasti on see haigus ise tekitatud siiski. Just need on rõvedad.

Vanim anorektik kohe kindlasti 36 pole. Vaadake sellist dokumentaali nagu on "Thin". Sealt saate väga-väga palju kasulikku infot ja teate, kui raske neil inimestel tegelikult on. Anorektikud ei pea alati väga piitspeenikesed olema, see haigus ise on rohkem vaimsemat laadi ja võib esineda igas kehakaalus olevatel inimestel. Kui kunagi rohkem aega on, siis kirjutan rohkem. Enda kogemustest(olen juba mingi 5-6 aastat kannatanud toitumishäirete all, alles lähiajal hakkasin tunnistama probleemi, kui nüüd keegi mõtleb, et ma olen mingi luu ja nahk, siis jamh.. KMI on mul 22 hetkeseisuga, niiet täitsa tavaline).

Olin anorektik. Alguses oli raske, kõht oli koguaeg tühi. Aga lõpuks harjus organism ära ja näljatunne kadus. Söögi isu lõpus polnud üldse. Kaalusin 29kg ja olin 145 cm. 3 aastat hiljem võtsin topelt juurde ja elu oli raske. Nüüd juba olen normaal kaalus.

a kui vana sa siis olid kui olid 145cm pikk ja kaalusid 29kg?

13

Mina olin 12 kui alustasin erinevate dieetidega kuni mingi hetk hakkasid kõik ütlema et sa oli liiga peenike ja näed väga havatu välja (olin siis juba 15). Siis sain aru et olen anorektik kaalusin 43 176 pikkuse juures.
Nii oligi et hakkasin järjest vähem sööma (alateadlikult) kuni lõpuks olid toiduportsjonid väga väikekesed ning mõnipäev juhtus nii et jõin ainult vett.

Uskumatu Daikiny, kuidas sa niimoodi vastu pidasid?

Anoreksia on jube haigus. Kui inimene on ainult kondid ja kusehais(sest anorektikud ei suuda lõpufaasides oma põit enam kontrollida:confused:) siis minul ajab see lihtsalt südame pahaks. Kole.


Aga hoopis teine asi on see, kui inimene on "wannabe anorektik." Üks klassiõde on selline. Koguaeg mingi teema käib et "ää ma olen nii paks aga ma pole juba nädal aega midagi söönud ää..." Ise on täiesti normaalne ja on eelmisel vahetunnil 2 pumatisaia ära söönud. No johhaidii... Täiega kaifib kui keegi talle ütleb, et ta peenike on ja peaks sööma midagi.

Kusjuures see rohkem pubekate teema, aga ma ytlesin alati sobrannale, et argu soogu siis, kui arvab, et on nii paks ja rohkem ta enam minu juures ulgumas ei kainud ka.

Minu üks endine klassiõde oli TÄPSELT samasugune wannabe anorektik nagu Permanentne kirjeldas.
Ainult selle vahega, et tema oli suht priske ja paksuke.
Ja kuskil kaks kuud rääkis meile, et: ,,Ma ei söö mitte midagi, ainult joon vett ja mahla" jne.
Niiii ära tüütas see jutt. Meie nähes ta tõesti ainult jõi, aga kaks kuud... Siis peab inimene ikka kõvasti alla võtma ju!
Mõttetu hala.
Lõpuks käis meie klassis rääkimas toitumisspetsialist ja loengu lõpus sai igaüks paberile anonüümselt küsimuse panna ja siis ta vastas nendele meie kõigi ees.
Nagu nimme, küsisime klassiõdedega, et kas on võimalik inimesel elada kuid ainult joogi peal.
See naine luges ka meie küsimuse ette ja vastas sellele, et sellisel juhul püsib inimene elus 10 päeva (võibolla oli ka rohkem, ma täpselt ei mäleta, aga umbes midagi sellist).
Klassiõde läks näost punaseks ja enam tema suust seda mõttetut plära ei kuulnud;)

See on mõnes mõttes nagu nn "lõikumine", väga paljud veidi omadega pahuksis noored inimesed proovivad seda, kuna kuulsid, et keegi teeb nii oma probleemidega hakkama saamiseks. Kahjuks mingi protsent tõepoolest leiabki sellest enda jaoks midagi. Toitumishäiretega võib ka nii olla põhimõtteliselt. Kui sa asjast midagi ei tea, on palju vähem tõenäolisem tulla kõige selle peale. Selles suhtes ma ei poolda neist asjadest väga avalikult rääkimist.


Proovimisest võib saada haigus ja mis kõige hullem, ka hulludest dieetidest, mida pm igas naisteajakirjas levitatakse, võib saada toitumishäire... tihti buliimia, mis on mõnesmõttes isegi anoreksiast hullem (olgugi, et sa sellesse füüsiliselt ei sure, nagu anoreksiaga).

Ma tean mul üks sõbranna on selline , no nii närvidele käib !

Mnjah... Dee-dee, see klassiõde sul kindlasti ei teadnud, et mahl suht kaloririkas on? Uskumatu, kui palju kaloreid ja süsivesikuid annab naturaalne porgandi-õunamahl!

Igastahes.. Nägin ka ükskord sellist. Kui enamus inimesi on lihtsalt liiga kõhnad, siis see tüdruk oli tõesti ainult kont. Nägu oli hall ja lohkus, juuksed hõredad.. riided kõik liiga suured. See pani ikka mõtlema, kuidas see võimalik on.. ja kuna mul endal ka kaalulangetamine käsil, siis ütlesin ühele lähedasele pool-irooniliselt, et ta mul silma peal hoiaks.. ja et ta ütleks, kui ma anorektiliselt kõhnaks muutun ja ise sellest aru ei saa

Kõige jubedam ongi, kui kaalulangetamisest saab kinnisidee.

Ma mõtlen hullult palju oma kaalule kuna tahan modelliks aaada ja vahest ma isegi kardan et hakkan näljtama kuigi ma pole nii nõrk et näljutama hakata kuid kui rääkida modellidest siis teelt nad ei näljuata ennast eriti kuna neil tegelt suht easked tööpäevad ja mõned lihtsalt on loodud kõhnadeks aga mul endal kaa üks klassiõde muidu koguaeg räägib et isand kui palju kaloreid annab see ja too aga tegelt ma olen angu kaa kõhna või delline mitte nii kont aga ma tegelt just vihkan et mulle öeldakse et ma nii kõhna olen

29kg ? Mis vanuses? See on ikka ülivähe. Ma pole kuulnudki, et ükski anoreksik nii vähe kaaluks?

Selliseid on olemas küll, aga need täielikud kondid...õudsad näevad välja ka.

olin normaalkaalus ja kaotasin sellest 20kg, nii, et sõin ainult puljongit 1kord päevas ja jooksmas käisin 3 korda nädalas 5km korraga. no muidugi menüü vahetus hoogsalt:)mõni päev sõin pool viilu leiba, siis avastasin, et porgand annab veel vähem kaloreid, sõin siis ainult ühe porgandi (sellest ka pool), rohkem ei tohtinud, muidu lähen paksuks:)ja eks selline elu väntas 2 aastat. eks see pidav kaalumine ja peeglist keha jälgimine väsitas ära. õnneks tuli mõistus tagasi ja nüüdseks olen kogu sellest jamast 8-9 kilo juurde võtnud:)

aga kas see on tõsi, et juuksed hakkavad välja langema?

minul ei langenud. praegu pole ka mingeid hulle tagajärgi, võib-olla hambad on natuke nõrgemad. tean ühte anorektikut, kes on juba 5 aastat nälginud, mitmed korrad lausa otsad pidanud andma, aga juuksed on mega kohevad:)niiet võib olla see oleneb ka organismist