Mina käin ühes teises foorumis, aga see pole eevale otsene alternatiiv ja motiiv on teine. Ma ise ei julge enam eriti siia nii väga oma asju kirjutada, kuna täiega on hirm, et keegi tuttav hoiab silma peal. Samas.. miks neid peaks huvitama.. elagu oma elu.
Baila, ma isegi mõistan seda muret, et mees ei taha kusagile viia, rääkimata siis välismaast. Eelmises suhtes ei käinud me mehega Harjumaast väljaspool mitte kusagil mujal kui vaid kaks korda minu maakodus. Reisimisest võisime rääkida, aga stiilis "kunagi". Leppisingi siis sellega. Üleüldiselt on mul reisimisega alati sama teema olnud, et keegi ei liitu, seega tegin maikuus otsa lahti ja läksin üksinda ning see oli super kogemus, aga see oligi selline seikluslik reisimine mitte vaid lebopuhkus. Detsembris sõidan ilmselt sõbrannaga päikesereisile, aga vot eks seda vaatab.. näis, kuidas maailmas lood on.
Enda kohta võin öelda, et olen väga sügavalt armunud ja omadega täiesti sees. Üsna ootamatu värk (aga mitte täiesti võõra inimesega) ja noh.. ma olen hästi rõõmus. Ei tea, mida tulevik toob ja kuidas asjad lähevad, aga hetkel naudin olevikku ja võtan chillilt. Sellist keemiat ega füüsilist klappi pole ma ealeski tundnud.
1.augustist alustan uuel töökohal ja tegelikult ootan seda väga, kuigi eks jah hirm on ka veidikene. Polegi sel suvel otseselt puhanud, seega loodan, et uuel töökohal väsimus peale ei tule.
Olen praeguse poolaastaga väga rahul. Selles on olnud intriige, lööke, seiklust, väljakutseid, kogemusi, inimesi. Olen õppinud palju enda kohta ja muutnud oma tõekspidamisi jms. Hetkel on rahulolu.