Kas teil on ka nii olnud, et ei saa rääkida unes ?
Ja nii ka et tahad kiiremini joosta aga ei saa kiiremini, mingi mega aeglaselt nagu aegluubis
Mul on nii päris palju olnud, et tahaks joosta kas kellelgi eest või kedagi taga ajada, aga lihtsalt ei suuda, ei liigu edasi ja see on nii õudne, et ma alati ärkan üles selle peale.
Minu kõige jubedam unenägu oli tõeline luupainaja, kohe päris luupainaja. Ma enam ei mäleta, mis seal täpselt juhtus, aga väga selgelt on meeles see, kuidas ma lamasin oma voodis ja minu juurde tuli mu ema, ta kummardas mu poole lahkelt naeratades ja pani oma käed mulle kaelale ja hakkas mind kägistama, ise ikka veel naeratades, nagu ta tavaliselt naeratab. Ma tundsin tema käsi enda kaela pigistamas ja ma ei saanud mitte midagi teha, sellest ei ärka lihtsalt üles, enne kui keegi ei ärata sind. Õnneks oli mul mees kõrval ja ta nägi, et ma siplen ja äratas mind üles. Muidu oleks ma ei tea mis veel juhtuda võinud. Mul ema ise näeb päris tihti luupainajaid ja ma päris kardan tema pärast, kui mõnel ööl nt issit ei oleks ja ta ei saa sellest üles ärgata lihtsalt:|
Unenägude mäletamisega seoses, ma lugesin kuskilt, et magamise ajal on olemas kaks faasi, mis vahelduvad teatud aja tagant. Ma nende faaside nimetusi enam ei mäleta, aga pm on nii, et üks faas on see, kus sa unenägu näed ja teine see, kus unenägu fikseeritakse mällu. Kui sa ärkad üles selles faasis, milles sa näed und vms, siis sa unenägu ei mäleta, aga kui selles faasis, mis fikseerib unenäo mällu, siis mäletad ka, mida öösel nägid.