EEVA naistekas

Teistega rääkides ütlen ta kohta ema , tema endaga rääkides : emmä ( ehk siis emme )

Ikka emme ja issi.

Ema, ma ei teagi miks. vahel emps ka.

Mul on emm ja iss nii sõpradega, kui vanemate ennastega.

Kuskil võiks ikka piir ka olla - väga imelik on kuulata, kuidas 28-aastane täditütar, kellel on ammu oma elu, mees, kaks last - ütleb ikka ,,emme''... No tõepoolest...

Oleneb, emme on nagu hästi kuidas öelda..Et emme päris tema töökohas ma talle ei ültle. Aga muidu ütlen , kas emme või emps.

Ma 18 ja üldiselt emme. Aga no ma näen teda mingi 2 korda kuus. Ja tegelikult veelrohkem kasutan emme asemel sõna "emsu", siuke armas. Sõprade juures olekul ütlen ka kas emme või emsu. Vahel veidi võõramas seltskonnas on ema. Praegu nii paugupealt "ema" hakkata ütlema oleks veider, ta ehmataks ära. Aga samas ei kujutaks ette kui ikka vanemana ka ütleks emme. Eks näis, millal mu emsust/emmest ema saab. Mul on maailma parim emsu!

Endiselt emme.
Sellega seoses, lipsab ka mu mehel huulte vahelt välja ema asemel emme . Ma juba nö riielda ka saanud selle eest .

Emme ütlen ikka. Oleneb ka, kus ja kellega räägin. Nt mõne õpetaja või kellegi sellisega rääkides ütlen automaatselt siiski ema, mitte emme. Ilmselt jäängi terveks eluks teda emmeks kutsuma.
Ja mul ka mees kusjuures ütleb oma emale emme, isale issi ka üldiselt.

Emme ja issi ikka Varem püüdsin teistega rääkides ikka rohkem öelda ema või isa, aga nüüd on see üha enam ununema hakanud ja nii koolis kui muus seltskonnas on mul emme ja issi! Imelik on ütelda ju ema ja isa. Ma arvan, et mulle jäävad nad ikka alatiseks emmeks ja issiks

Emme ja issi ikka Teistega nendest rääkides ema & isa enamasti

enamus ajast ema, vahest ka emme. sõprade juuresolekul kuidas kunagi.

Olen 22-aastane.....

vahel emps, tema kuuldes ema, sõpradega nimepidi või ema. emme kuidagi kahtlane öelda, arvestades seda et me ei saa üldse läbi.

Emme, emps. Issi, iss. Teiste juuresolekul ütlen ema ja isa. Kusjuures ema ütleb mulle nii:"Issi pidi täna sinna minema" jne:D. Viimasel ajal olen palunud tal ümber harjuda, kuna teiste ees oleks piinlik, va lähedasemad inimesed, kuna ise juba piisavalt vana, et võiks emme olla.

Kutsun teda kuidas kunagi, kord ema kord emme.

Mul on üks tuttav, kelle väike laps(äkki viie aastane vist) kutsub ema ainult nimepidi!!!??? Minu jaoks on see väga veider.

emme

Mu tädipoeg kutsub ka enamasti, vahel ütleb ka "emme". Tegelikult on see tavaliselt sellest, kuidas ülejäänud inimesed leibkonnas seda inimest kutsuvad, nt minu peres kutsus siis kui ma väike olin ka minu isa mu ema emmeks, aga tädipoja peres kutsutakse tädit nimepidi, niiet lapsele võibki tunduda imelik, miks üht inimest tema teistmoodi kutsuma peaks kui teised, siis ütlebki nimepidi

Tavaliselt ütlen ema. Isale ütlen küll vahel issi. Ma ei teagi miks niimoodi on välja kujunenud. Tavaliselt kutsun emmeks/issiks siis kui pugeda tahan ehk midagi vaja on. Mitte et ma nüüd isale rohkem poeks, teda ma lihtsalt hüüan vahel nii.