No ma alustasin ka suht ettevaatlikult seda mainimist, umbes nii, et minu omaga on nii palju mängitud, tahad otsime kunagi sinu oma ka üles. Järgmine päev tegin sellest korra veel põgusalt juttu, terve nädal ei rääkinud sellest (las mõtleb veidi)ja siis mainisin korra veel. Kui muidu ta suhtub uutesse asjadesse väga positiivselt, siis selle puhul ma erilist vaimustust ei näinud. Ise ta sellest juttu üldse ei teinud. Küüned lõikasin lühemaks ja libesti oli ka kõrval. Pärast oli küll vaimustuses.
Sügavale ei pidanud minema, ma ei tea kuidas ma seda tundma oleks pidanud, aga ju siis tabasin õiget kohta. Endale pidi koguaeg sisendama: et võta ennast kokku ja tee see ära, natuke pelgasin ise ka, ei kujutanud ette täpselt mida tegema pean.
Minu oma leidis ta juba ammu üles, see käib umbes nii nagu orhidee kirjutas, natuke kutsuv liigutus, aga ka poosis kus ma nagu istun voodiäärepeal jalad natuke laiali. Mul on ta vist üsna sügaval ka. Pidi jah selline krobeline koht olema. Suunaga kõhu poole.