Hei!
Ma ei tea kuidas teil, aga meil on see aasta suvi palju suurema täituvusega olnud, kui eelnevad aastad. Eelmisest suvest mäletan laupäevahommikud, mil ärgates vaatasime üksteisele nõutult otsa (juhul, kui meespool parasjagu tööl polnud): "mis me täna teeme? aga homme?"

Sellest suvest selliseid hommikuid ei mäleta. Sellel suvel on motokrossid, suurenenud mitmekülgne tutvusringkond ja märkmik, kust vabu aegu vaadata. Sellel suvel jõudsime AINULT ühe korra mere äärde. Kui ilmateenistus näitas rohelist tuld, näitas kalender midagi muud. Kui kalendris oli tühi päev, oli ilm selline nagu ikka - kehv suusailm!

Kristella võttis sellel suvel tõsiseks plaaniks tulevikus Inglismaale ülikooli minna. Tublid plaanid, kuigi tal on rohkem kui 10 aastat selle üle aega juurelda. Kooli me veel välja valinud pole :D Aga noh, mul oli ikka hea meel, et ta SELLISTE asjade peale mõtleb :D

Homsest algabki Kristellal lasteaias viimane aasta. Ja Daisyl eelviimane. Kristella on nii mõnedki pisarad poetanud, et ta sellel sügisel ei saanud esimesse klassi minna. Timmo arvas esiti küll, et võib ju kuueselt ka minna. Ma ei hakanud seda kaalumagi mitte, koolis on tal terve elu aega käia. Las ta olla veel üks aasta laps.

Olen mõelnud, mida ma veel teha saaksin, enne kui nad koolis käima hakkavad. Ja teate, ma ei oskagi enam midagi teha. Eelmine aasta veel mõtlesin, et Kristellat tuleks mingi väega julgustama julgem olla. Nüüd ma vaatan, et isegi see on ajapikku rööpasse loksunud. Üks kindel plaan on nad enne kooli ujuma saada. Ikkagi elutähtis asi. Kristella ujub juba päris hästi, Daisy lühemate maade kaupa. Ega ma ujuma õpetamises miskit väga teha oskagi. Tuleb lihtsalt võimalus anda ja tihti vette lasta, vees ju õpitaksegi ujuma. Sügisest üritame vähemalt sama tihti basseinides käia, kui eelneval aastal.

Tänu suve viimasele kuule on laste magamisreziim hommikul 9-10-ni veninud. Eks näis, kuidas homme hommikul üles saavad :D Mõlemad ootavad 1. septembrit pikisilmi - alustavad ju uutes rühmades.

Nööbikud üleeile Ainja krossirajal :)