No nii! Külalised koju saadetud, lapsed puhtaks roogitud, paar lauamängu tiiru ära mängitud ja elu õied voodisse pistetud. Pimedatel aegadel nad tõesti usuvad, et kell on magama minekuks just täpselt paras. Eks nad nüüd peavad ja mina loomulikult ka, teise režiimiga harjuma.

Nüüd juuste juurde! Suursündmus ju ikkagi! :D
Kui keegi veel mäletab, lõikasin eelmisel sügisel juuksed lühemaks, kui mul tavaliselt on. Ja noh, eilse seisuga olid nad mul peaaegu vöökohani kasvanud (nt vaadake mu kolme päeva tagust Instagrami pilti). Nüüd on nad jälle lühikesed lühemad. Õnneks on mul hea juuksekasv ja väikest lõikust ei jõua kahetsema hakatagi.

Timmo ei saanud mu pea 30cm juustekaotusest midagi aru. Jalutasin liiga kompromiteerivalt magamistuppa, või jäi hoopis pimedaks :D Ja siis imestab, kuidas mina tema poole sentimeetrist juuksekärbet ei märka! :D

Lapsed märkasid kohe. Kummalegi ei meeldinud. Kristella leidis siiski ühe plussi: nüüd on temal pikemad juuksed kui minul :D Eestlane! Kahjurõõm on kõige suurem rõõm. Või siis tavaline "naabripoliitika". Tegelikult on see küll naljana mõeldud, aga mõte jääb enam-vähem samaks :D

Ise olen muidugi väga rahul! Sellepärast panen siia lausa kolm pilti :D Ok, viimase tegin mustvalgeks, siis on natukenegi erinev :D

Kuna peale sünnitusi tekkis juustesse mu meelehärmiks lokk, kräsu või misiganes, lasin veidi sirgendajaga üle. Muidu olin nagu puravik :D Milleks on niigi paksudesse juustesse mingit lainet vaja? Aga mis seal ikka, kui antud, tuleb vastu võtta!

Lühemate juustega tundub elu palju mugavam. Täna viitsisin lausa kaks korda kammida :D 

Nüüd lähen nuuman end veel ühe torditükiga ja sukeldun ilmselt blogisid lugema.