Hei! :)

Alustan sellega, et veetsin väga toreda nädalavahetuse Saaremaal. Saaremaal olen ennem käinud ainult ühe korra, ning seegi oli eelmine aasta juunikuu, päev enne jaanipäeva(see reis jäi lühikeseks, lausa nii lühikeseks, et ma ei jõudnud selle ajaga mitte millegiga tutvust teha).

Tegelikult olime me seda väikest reisi juba nädal aega plaaninud aga neljapäeval otsustas ema, et tema ikka ei saa minna ja lähme teine kord, et Villul on reedel pikk ja sõidurohke päev, ning kui meie veel Saaremaale läheme, siis Villu ei saagi puhata ja ta lihtsalt ei jaksaks.Saaremaale läksme me külastama minu vanatädi(ema tädi, vanaema õde). Olime juba asjaoludega leppinud, ning Villu jõudis reedel üpris varakult koju ja hakkas mulle vaikselt pinda käima, et tema ikka tahaks nii väga saarele minna, et pole seal niikuinii kunagi käinud ja oleks jube huvitav näha uusi kohti. Selle peale hakkasin muidugi mina protesteerima, et kõik on juba arvestanud sellega, et me ei lähe ja keegi ei tea asjast midagi. Villu jäi põrnitama ja siis mõtlesin, et lähme parem emale külla. Poole tee peal Tapale, helistasin vanaemale, et küsida millega tegeleb ja öelda, et lähme võib-olla laupäeval maale. Vanaema küsis selle peale, et kas Villu on juba kodus(kell oli 21.32)? Mina vastasin, et jah, me lähme Tapale.  Kohe kostus vastu, et aga lähme siis ikka Saaremaale kui Villu juba kodus on, mine võta ema Tapalt koos Kariniga peale ja läki. Seda kuuldes hakkas Villugi minu kõrval, et jah muidugi lähme ja mis mul üle jäi kui nõustuda.

Tapale jõudes lendasin ma kohe tuppa ja küsisin empsilt, et kas sa tahad saarele tulla? vasta kohe ära ja hakka oma asju kokku korjama. Emal tekkis kohe paanika, sest Karin oli ju kusagil linna peal ja linnud jäävad üksi koju, ning kes neile süüa annab? Siin kohal mainin ära, et ema on kõige hullem paanitseja üldse keda ma tean. Lõpuks jõudis emale kohale, et lindudele saab ju teri panna ja nad saavad sellega imeliselt paar päeva hakkama. Seejärel helistasn ma Karinile, et ta ruttu oma kondid koju veaks, oma asjad pakiks ja kõik muu vajaliku ära teeks, sest me lähme Saaremaale. Ema ja Karini puhul on alati nii, et neil läheb kõigega kohutavalt kaua aega, ning neid oodates võib rahulikult silma looja lasta. Kui neil olid lõpuks asjad koos, siis saime edasi liikuda meie poole.

Koju jõudes oli kell juba 22.37. Meil sujusid asjad natukene rahulikumalt, käisin pesemas, teised kohvitasid, ning lõpuks korjasin enda asjadki kokku. Kui ma olin oma asjadega ühele poole saanud ja oma 2x2m teki kuidagi kaissu saanud, võis meie tee edasi jätkuda.

Vanaema juurde jõudsime kell 00.21(ma tean neid kellaaegasid nii täpselt sellepärast, et ma kirjutasin kõik üles). Seal oli taaskord pigem selline uinuv faas, kõik istusid ja rääkisid niisama juttu, kohvitasid, sõid, mina laadisin oma telefoni, et gps-i kasutada saaks. Mina üritasin natukene magada aga sellest ei tulnud mitte midagi välja ja sinnapaika see kõik jäigi. Edasi hakkasime liikuma täpselt kell 02.00.

Alguses arutasime millist teed pidi minna, kas Tallinn-Narva mnt. mööda või hoopis mööda seda otsemat teed mida gps näitab. Muidugi otsustasime mööda otsemat teed minna, kuigi tagantjärgi mõtlesime, et kindlasti oleks mööda Tallinn-Narva mnt. kiiremini Virtsu jõudnud. 

Tee oli pikk ja väsitav, ning igavus tahtis tappa. Magada ei saanud, sest lihtsalt ei suutnud leida endale piisavalt mugavat asendit. Mõttes mõtlesin koguaeg, et see on viimane kord kui ma kusagile nii kaugele sõidan. Silmad läksid üpris varsti paiste, nagu oleks 3 päeva kusagil magamata ja järjest pidu pannud.

Meie praam läks kell 06.15 Laupäeva hommikul, sadamas olime kohal juba kell 05.58. Rahvast ei olnud õnneks palju ja mitte mingisuguseid probleeme ei tekkinud.Ainus asi mis üpris häiriv oli, oli see, et mingisugune täis tegelane laaberdas seal mööda radasid ringi ja käis virisemas seal teiste kallal, et miks ometi nad seisavad ja praami juurde ei hakka juba sõitma? fooris põles siiski punane tuli mitte roheline. Kui praamile saime, läksime niisama ilma ja mõnusat tuult nautima. Hinnad on seal üpris ulmelised, sest kahe väikese Vichy veepudeli eest käisime pea 4€ välja, see selleks.

Ilm oli super mõnus, tuul ei olnud külm ja õhk oli üpris soe ja samas nii värskendav.Praamiga sõit läks õnneks üpris kiiresti. Endast ma siia pilti panema ei hakka, sest sellise näoga ei näe ma isegi oma elu halvimatel päevadel välja :D