EEVA naistekas

Reede, 15. December 2017

Last updateN, 18 Jun 2015 12pm

  • Registreeri
    *
    *
    *
    *
    *
    *
    *

    * kohustuslikud väljad

Blogid

Tere tulemast EEVA blogikeskkonda! Siin saad lugeda ja jälgida eevakate huvitavaid blogisid erinevatest valdkondadest. Blogide jälgimine on väga lihtne, kliki soovitud blogi juures lingile "Jälgi antud blogi" ja me saadame sulle alati kirja, kui blogisse uus postitus laekub. Kui soovid samuti EEVA blogikeskkonnas blogima hakata, siis võta meiega ühendust. Tule jälgima ja ka ise blogima!

Vaata kindlasti ka teisi suurepäraste blogide kataloogi, kuhu oleme sinu jaoks kokku kogunud lugemisväärt blogid.

  • Esileht
    Esileht Kuvatakse kõik blogipostitused.
  • Blogid
    Blogid Kuvatakse kõik blogid.
  • Sildid
    Sildid Kuvatakse kõik sildid.
  • Blogijad
    Blogijad Kuvatakse kõik blogijad.

Inksi blogi

Postitas blogisse: Inksi blogi

Eestlane on ikka üks omapärane isend selles maailma paljurahvuselises populatsioonis. Tema mõtted ja teod on harva salapäravabad ning iga liigutuse ja üteluse tagant võib veel teist ning kolmandatki seost/mõtet otsida ja seda ka leida. Mitte, et säherdusi mujal ei eksisteeriks, kuid siinne mitmekülgsus ehk mitu külge ehk kaks või enam palet ei ole sageli teps mitte positiivse tähendusega. Ebaloomulikult suur blend-a-medi naeratus ühes ringkonnas kipub liig hõlpsalt hetkedega virilaks minema – vahetevahel on küll tunne, nagu me oleks puudega ühiskond, kes ei suuda positiivseid tundeid ja emotsioone endas pikemalt kui loetud minutid, kanda. See on mass , enamus, mis vähemuse endasse matab. Näitlejameisterlikkusega ollakse ühiselt arrogantsed ja salaja sekka ka susserdavad – kuid kas praegune paljukurdetud raske aeg ei peaks soodustama ühtsuse kasvu ja koosmeele tõusu, et ununeks eestlasele nii omane „vägisi naabrist parem“ olemine! Ühesõnaga kriisiaja eestlane krigistab omaette hambaid ja seisab pahatihti endiselt naabri poole seljaga – paremal juhul külg ees.

Postitas blogisse: Inksi blogi

Vanemalt generatsioonilt kuuleb ikka aegajalt „noorus on ilus aeg“ teemalisi  sõnavõtte, mis kohati väga maavälisena kõlada võivad, sest tundub, et ilusat pole siin peale kortsuvaba näonaha ja õige pisut jõulisema füüsise midagi. Noorte probleemidel pole otsa ega äärt ja minu subjektiivsel hinnangul muutuvad need raskused, millega noorsool tuleb silmitsi seista, ajapikku aina tõsisemaks.

Eile hukkus vähemalt viis noort meest. Keegi sai otsa liiklusõnnetuses, kedagi pussitati ja oli ka neid, kes ohtliku iseloomuga tööpostil viimase hingetõmbe tegi. 2007 aastal registreeriti 20-29 aastaste meeste hulgas 227 surmajuhtu, samas vanusevahemikus lõppes 60ne naisoost isiku eluküünal. 2006 ja 2007 aasta andmeid liites näeme olukorra drastilisust veelgi selgemini, meie hulgast lahkus 7312 meeshinge ja 2773 naist. Eelmises lauses summeeritud andmeread kaasasid endas küll ka kõrgest east tingitud surmajuhtumeid, kuid kõige suremad erinevused, meeste kahjuks, esinevad vanusevahemikus 15-50 eluaastat. Loomulikult on puhtalt õnnetuse läbi hukkunute osakaal ka mingi protsendi ulatuses esindatud ja siiras kaastunne omakestele, kes sääraseid raskusi üle peavad elama.

Postitas blogisse: Inksi blogi

Sina tead ja mina tean ja tema teab ja võibolla mõni teab veel, et õnne definitsioon ei saa olla üks ja kõigile iseenesestmõistetavalt identset tähendust omav määratlus. Sellest hoolimata kohtab aegajalt inimesi, kes oma arusaamisi universaalseteks peavad, kuulutades valjuhäälselt, et nende käsitlus on ainuõige ja objektiivsuse kõrgeimale tasemele pretendeeriv. Teades, et inimesed on uskumatult erinevad, siis kuidas saakski õnn olla midagi nõnda vägisi raamidesse topitut, et seda kõikide inimeste poolt ühesugusena ja samadel tingimustel tajutakse.

Postitas blogisse: Inksi blogi

Päris inimesed ei lõpeta lapseeast väljudes peituse mängimist – ooo ei! Vastupidi, seda mängu intensiivistatakse ja mängule lisatakse ilu – mänguilu.

Täiskasvanu mängude menüü ei piirdu ainult ühe päevapakkumisega. Populaarsete seast leiame kõik ennemuistsest aast mällu sööbinud nimed nagu „tuki-tuki, mina prii“, ja see mäng kogub üha populaarsust. Väikestel inimestel on suurepärane võimalus jälgida meedia kullisilma all toimuvaid suurte inimeste priiuse-mänge. Et justkui peaaegu püütakse kinni, sest selleks justkui oleks alust, kuid siis piisab vaid kergest koputusest mingile suvalisele pinnasele ning kohustusekoormast ja süüst ollakse priid. Väga mugav!

Postitas blogisse: Inksi blogi

Ümberhinnatud väärtused Viisistatult võiks küsida: „Kas mulle tundub või see ongi nii..“, et inimlikkuse aspekti kadumist sotsiaalsetest suhetest tuleb kaasajal normaalseks nähtuseks pidada ning egomaniakistumine tuleb igal endast lugupidaval ilmakodanikul oma isiklikku arengukavasse kiiremas korras sisse kirjutada, sest vastasel korral on diagnoosiks arengupeetus? Lähiajalugu on endaga lisaks deprivatsiooni tekitavale majanduslangusele kaasa toonud ka hunnikus segaseid suhteid, mille põhjused leian olevat uue viirusnakkuse armutus levimises.

Postitas blogisse: Inksi blogi

Võrrelduna suure osa teiste tudengitega, leian enda olevat vääriline kandidaat Roheliste liikumise maskoti kohale – liikluse poolt põhjustatud heitgaasi tsirkulatsioonitsüklis minimaalse osalemise eest. Kuid täielikust transpordivõhikust eristab mind siiski tõsiasi, et kooli ja kodu vahelist mitmesajakilomeetrist vahemaad ei läbi ma Erna retke sarnaselt kondimootoriga ja kompsud kukil, vaid selle vajaduse rahuldab edukalt kaugliinibuss.

Postitas blogisse: Inksi blogi

Mina, kui tõupuhas maakas, sain ka korra päälinna käima. Ei möödunud ülearu palju minuteid, kui inimeste ignorantsus ja kokkukuivanud tundeelu mind juba silmi pööritama panid. Inimesed siin, levialalt üha laienevas linnas, ei tea rahu leidmisest ja selle nautimisest vist ööd ega mütsi. Kõik möllavad häguselt ringi, on veendunud, et ilu nende ümber ongi suure palganumbri sünonüüm ning tarbivad üksteist nagu mingeid korduvkasutatavaid papptaldrikuid – taskus, igaks juhuks varuks pakk tikke, et papitükile viimase tülikaks muutumise korral, tuli otsa lükata.

Postitas blogisse: Inksi blogi

Me oleme kõik kodanikud sotsiaalse surve ohvrid. Tavalist argipäeva õhtusse saatval inimesel ei ole ilmselt kombeks väga tihti oma pead valutada teemadel miks ühed ja teised asjad me ümber just sedapsi on. Ja polegi vaja. Milleks muretseda, kui päevamenüüs on ka valik rõõmustada. Mind aga valdas hommikul silmi lahti venitades äng, mida süvendas veelgi aknal närviliselt tõmmelnud kärbes. Lõpuks jõudis ka minu voodis vedelenud keha koos oma mõttetegevusega piiripunkti ehk siis kannatuse mõõt sai täis. Tõusin, läksin avasin akna ja viskasin selle kutsumata külalise välja. Neljandalt korruselt võin tänaval askeldavat rahvast jälgida, ilma, et keegi mind tähele viitsiks panna. Võtan aknalaual sisse istuva poosi ja luban oma mõttetegevusel piiranguteta tegutseda. Tänaval on palju rahvast, kõik sagivad, trügivad, sihiga ja sihitult, sirge seljaga ja kõveralt, pilk maas või tumedalt klaasitatud.

Postitas blogisse: Inksi blogi

Vehin rõõmsameelselt pöidlad üleval kätega, kui minult küsida millised on sinu sõbrad. Nad on absoluutselt asendamatud ja minu respect, kuna nad suudavad sundimatult kesta vahetada ning minu hullumeelsete ideedega spontaanselt liituda. Aegajalt lahmib igapäevaelu lumelabidaga pähe andes märku sellest, et olen magedaks muutunud ja viskab nagu muuseas kamaluga ideid, mis peaks SantaMaria kollektsioonist puduvaid vürtse elule lisama.

Kohale oli vaja kutsuda loomulikult need inimesed, kelle töövarustusse ka käerauad kuuluvad. Ei, mitte NEED! Aga ex-miilitsad küll. Kogu see süüdlase leidmise protseduur võrdus minu aja kurjasti kasutamisega. Lõpuks õnnestus mul ka autojuhitarile selgeks teha, et tarkuse tagaajamine koolipingis on minu jaoks hetkel sama oluline, kui küberkaitse tõhustamine Ameerika Ühendriikidele. Vahetasin oma uue taksopargist leitud sõbrannaga numbreid ja lubasin õhtupoole helistada, et vajaliku arveteklaarimisega ühele poole saada. Kuna see romurallit meenutav ahelkokkupõrge leidis aset üsna kooli lähedal, siis polnud probleemi, või õigemini oli, kuna talvesaapa asemel oli jalaga ühte heitnud siledatallaline sügissaabas, puudli kombel, aegajalt majaseintelt tuge otsides, loengusse tippida.

Ma usun, et enamus inimesi meie hulgast on pidanud aegajalt kerge- või raskekujulise Mr.Bean`i sündroomi esinemise tõttu kannatama. Minu isiklik definitsioon sellele kaasaegsele haigusele oleks järgmine: vaimne mina liigub võrreldes füüsilise minaga, punktist A, punkti B minimaalselt kolmeminutilise hilinenud erinevusega. Mul tuli 2x24 tundi tagasi just üks selline ÄPU-kuubis päev õhtusse saata. Kuna päevakava oli tihedalt ja minutilise täpsusega planeeritud, siis tuli rise and shine üpris varakult, kell seitse hommikul, juba ära teha.

Postitas blogisse: Inksi blogi

Ta palub sul end usaldada, mispeale oskad mõelda vaid - mismõttes? Sellest ajast alates, kui AK enam noori naissoost silmapaare ei köida ja raamatute lugemine (ei pea silmas „Kuidas peita iluvead vol 3” või „Milliseid nippe kasutavad armastatud Hollywoodi staarid meeste lantimisel” laadseid suurteoseid) samuti viimati „Kevade” Arno hobide hulka ristitud sai, on raskusi nende eevatütarde leidmisel, kes emakeele mõistet kehakeelega segi ei ajaks ja endid Maarjamaal valitsevast meestepuudusest tingituna vamp-naisteks ristida lasknud ei oleks.

Postitas blogisse: Inksi blogi

On hommikupoolik ja ma maitsen oma (kuri)teo esimesi päris küpseid vilju...kurjad on mu teod ainult minu enda suhtes...saabun sujuvalt oma esimesse prantsusekeelsesse sotsioloogia loengusse. Ruumi sisenedes tunnen vererõhu sujuvat tõusmist, sest mind ärritab väheke selle loengusaali suurus....suuruselt oli see väike :)....nagu..tundsin õhus seminarihõngu...ma ütlen mu nina on mu parim sõber... edasi hakkasid asjad juhtuma...nõrganärvilistel soovitan teksti mitte piiluda või teha seda neljadat õllet alla libistades.

Postitas blogisse: Inksi blogi

Täiesti uskumatu millesse ma ennast seganud olen...mul ei ole veel ühtegi sonimisevaba ööd olnud...ja puhtsüdamlikult tunnistan üles, et sonin ma eriti...nagu eriti pingelistel aegadel....siis kui ikka on öösiti temaatikat mida arendada....see esimene õudustenädal pariisis ei unune vist kunagi...lihtsalt Kallid eestimaalased....palun võtke minu järgnevaid sõnu väga tõsiselt...Eesti ON eriti kõrgel arengujärgul olev riik....Eestis on kõik kõige suurepärasemas korras....Eestis on haritud inimeste osakaal tunduvalt suurem kui siin Pariisis...Asjaajamine Eestis on 101% lihtsam, kiirem, efektiivsem, rahuldust-pakkuvama tulemusega kui siin Pariisis....Eestis on lihtsalt parem....

  • Haldaja: Kaunis OÜ

EEVA naistekas

EEVA naistekas on veebikeskkond, mis on loodud eelkõige naistele ja siit leiab tasuta turu, sõbraliku õhkkonnaga foorumi, erinevate valdkondade artiklid, intervjuud, blogid, uudised, auhinnamängud, küsitlused ja palju muud huvitavat.

EEVA naistekas ootab Sind alati ja on Sinu jaoks olemas!

Sa oled siin: Esileht Blogid Blogid Inksi blogi