Enne ja peale pühi on päris palju seda lisakilode juttu ja kartmist liikvel. Mitmed imestavad, et mis mõttes võtate juurde, nemad söövad küll nagu igal teisel päeval. Olen nõus, loomulikult ei peaks end surnuks sööma, kui söök nina all on. Teoorias olen ma hea, aga praktikas paraku mitte.

Ma võin julgelt tunnistada, et mina olen see siga, kes on võimeline end oimetuks sööma :D Tegelikult söön tihtipeale pühade ja muude prallede väliselt ka palju rohkem, kui ühele endast lugupidavale daamile kohane on. Ma võin korraga rohkem süüa sisse ajada kui mõni turske põllumees. Pole lihtsalt seda söögist ära ütlemise iseloomu ja kui kõhtu mahub ja maitseb hästi, siis miks mitte? :D
Iseloomu puudust komponseerivad õnneks geenid! Hea seegi! Kui mul poleks neid geene, mis mul on, siis ma oleks sama lai kui pikkki. See oleks vast vaatepilt!

(Ok, need geenid mind päris trimmi ise ei aja, aga kunagi hakkan ka sellega tegelema...võibolla...)

Ma arvan, et päris paljude Eestlaste jaoks on pühad üks korralik söögiorgia. Ega kiirabi ilmaasjata ülesöönute juurde kojukutseid saa :D

Kuidas üldse aru saada, et oled üle söönud? Suud avades paistab kurgus supiloik? Või on lihtsalt raske olla ja kõht valutab? - see läheb ju ise üle? Minul küll läheb. Või on mingid muud sümptomid, millega ilma meditsiinitöötaja abita hakkama ei saa?

Kusjuures ma juba vaatasin telekavast järgi, mille saatel sellel aastal piparkooke ja mandariine mugida. Jälle Visa Hing! Oli normaalne küll, aga pole veel nii meelest läinud, et uuesti peaks vaatama.

Millised pühadesöödikud olete teie?