Taskuraha õpetab lapsi majandama
- Kategooria: Pere & vaba aeg
Lapse kasvades kasvavad ka temale tehtavad kulutused. Kooliekskursioonide, trennide ning rõivaste-jalanõude kõrval hakkavad rüblikud omale igatsema ka taskuraha, et neil vajadusel oleks ka endal võimalik meelepärast kraami osta.
Perekonniti on taskuraha andmine lahendatud erinevalt- kes eelistab anda lapsele igal päeval kindla summa, kes arveldab kuu lõikes, kes annab vaid siis, kui laps küsib. Ometi on vanemad üksmeelel, et isikliku taskuraha omamine õpetab noori rahaga ümber käima ning majanduslikult mõtlema.
Lääne-Virumaal elava Kaili peres kasvab kolm last. Pisem on alles sõimeealine, kuid kaks suuremat, 11 aastane Karl ja 15 aastane Merlin sõidavad iga päev maalt Rakverre kooli ning saavad kumbki vanemate käest 250 krooni taskuraha.
“Kannan neile kuu alguses summa arvele ning lapsed peavad arvestama, et enne uut palgapäeva nad lisa ei saa,” rääkis Kaili. “Bussisõidu, trennide ja meelelahutusürituste- näiteks kino ja teater- piletite raha nad saavad eraldi, see summa on mõeldud pigem maiustuste ja jookide ning pudi-padi tarbeks.”
Ema jutu järgi kulutab Karl magusale rohkem, Merlin eelistab oma raha eest osta pigem teismelisele tüdrukule meelepärast- ehteid, kosmeetikatarbeid, nipsasju. Samuti paneb piiga igal kuul natukene kõrvale mõne suurema ostu tarbeks või juhuks, kui soovib mõnd riideeset, mida vanemad liialt kalliks peavad. Siis maksab Merlin osa ise kinni.
“Merlin on suhteliselt mõistlik kulutaja, suvel käis ka ise tööl ning õppis seeläbi raha rohkem hoidma,” jutustas naine. “Karlil kippus esimestel kuudel 250 krooni paari päevaga otsa saama, kuid vanemana peab endale kindlaks jääma ja mitte juurde andma. Muidu nad ei õpigi, et rahal on väärtus ning et vanematel pole seda lihtsalt varrukast võtta. Nüüd saab temagi juba päris hästi hakkama, kuigi kogumiseks midagi järele ei jää.”
Kuu kaupa proovis oma 12 aastasele lapsele Märtenile taskuraha anda pealinnas elav Liiviagi, kuid peale mõnekuust katsetamist loobus sellest. Nüüd saab Märten 300 krooni asemel kuus iga päev 10 krooni, mille tavaliselt päevaga ära kulutab kuid teinekord järgmiseks kõrvale paneb.
“Muutuse tegime sellepärast, et Märenil oli komme saadud raha eest sõpradele välja teha- osta komme, coca-colat ja krõpse. Siis oli see summa paari päevaga otsas,” selgitas Liivia. “Leian, et iga vanem peaks oma lapse taskuraha eest ise hoolitsema ning meie ei jaksa tervet sõpruskonda ülal pidada.”
Kuna rääkimisest kasu polnud ning raha kadus kogu aeg loetud päevadega, tuligi hakata taskuraha andma päevakaupa, sest siis ei jagu lihtsalt teistele jagamiseks.
Pärnumaal elava Merikese peres sirgub teismelisi suisa neli- Kristel (17), Jaana (16), Kirsika (14) ja Alvar (13). Ema väitel pole neil välja kujunenud kindlat süsteemi, kuidas lastele raha anda, seda tehakse siis, kuid tüdrukud-poisid ise millegi tarbeks küsima tulevad.
”Meil on olnud varem päris tuliseid sõnavahetusi sellel teemal. Jaana tuli umbes aastapäevad tagasi koju ja teatas, et tal on kaks klassiõde, kes mõlemad saavad vanema käest 500 krooni kuus ja võivad sellega teha mida tahavad,” rääkis Merike. “Need on pere üksikud lapsed, mul on neid tükki neli ning see teeks igakuiseks väljaminekuks 2000 krooni, pluss veel riided, jalanõud, koolitarbed ja muu.”
Naise kinnitusel on seda maapiirkonnas elava pere jaoks ilmselgelt liiga palju ning parimagi tahtmise juures ei saaks lastele sellist luksust lubada.
Merike on hoopis kindel, et kui lapsi liigselt hellitada ning neile asjad liiga kergelt kätte anda ei õpigi nad raha väärtust tundma. Sellepärast on pere seisukohal, et nänni ostmiseks- nii kutsub Merike maiustusi ja karastusjooke- pole lastel eraldi igapäevast raha vaja, kuid et mitte liigrangeks muutuda antakse seda pisteliselt ning igale lapse küsimisele eitavalt ei vastata.
“Suuremad tüdrukud tahavad muidugi linnas sõpradega vahel kohvikus ja kinos käia, see on arusaadav ning ma ei pane kätt ette. Lisaks on nad viimased kolm suve ise omale raha teeninud,” ütles Merike.
Lapsevanemate soovitusi taskuraha teemadel:
- Kui oled lapsega jõudnud kokkuleppele summa osas, siis jää endale kindlaks. Ära anna raha juurde vaid vajadusel osta lapse poolt soovitud asi ise, kui kulutus on põhjendatud. Muidu jääbki laps arvama, et raha on asi, mida igal ajal probleemideta juurde saab.
- Räägi lapsega. Perekondade võimalused on erinevad ning kõik ei saa võimaldada lastele suurt taskuraha. Selgita lapsele pere võimalusi, et ta ei arvaks, et vanemad lihtsalt ei taha anda.
- Innusta last juba varakult säästma, see õpetab teda ka tulevikus kokkuhoidlikum olema. Selgita, et raha ei pea alati ära kulutama vaid võib koguda ka mõne suurema asja jaoks mida muidu pole võimalik osta. Lapsel on enda raha eest ostetud mänguasjast tunduvalt suurem rõõm kui sellest, mis vanem lihtsalt koju toob.
- Ära seo koduseid kohustusi rahaga. Laps peaks koristama oma tuba ka siis, kui talle selle eest ei maksta. Muidu tekib arusaam, et iga liigutust peab vanem rahaga premeerima.
- Pane lapse pangaarvele limiit. See ei lase taskuraha ühe-kahe päevaga sirgeks lüüa.
- Kui laps on piisavalt suur, julgusta teda suvevaheaegadel ise raha teenima, kasvõi lehepoisi või jäätisemüüjana. Peale taskuraha annab see lapsele ka kogemuse näiteks suhtlemisoskuse näol ja õpetab kohusetundlikkust.
Sirle Laane
