Piparmünt
- Kategooria: Kööginurk
Piparmünt kannab ladina keeles nime Mentha x piperita L. ning kuulub huulõieliste sugukonda. Pärit on see meile laialt tuntud taim aga kaugelt Aasiast – Hiinast ja Jaapanist, kuigi antud hetkel on taime suurim tarbija hoopiski Inglismaa, mistõttu vahel ekslikult peetakse seda ka piparmündi kodumaaks. Selle taime jälgi olevat Vana-Egiptusest leitud juba 1600 aastat eKr, ka Vana-Kreekas oli piparmünt tuntud maitse- ja ravimtaim.
Kõige tavalisem piparmünt on vesimündi (Mentha aquatica L.) ja rohemündi (Mentha spicata L.) hübriid. Eestis kasvatatakse seda kultuurtaimena. Rohkete maa-aluste ja –pealsete võsunditega
taim kasvab enamasti 30cm, aga vahel ka lausa üle poole meetri kõrguseks. Sel on kandilised ja tihedalt lehistunud lehed, mis on varrel vastakad, piklikud ja hambulise servaga.
Enamasti on taim üleni tumeroheline, kuid esineb ka sorte, kus lehed on õrna punaka varjundiga. Piparmündi õied on väikesed ja lillad ning asuvad liitõisikutena varte tippudes. Piparmünt õitseb meie kliimas suvekuudel. Kasvukohana eelistab piparmünt huumusrikast, parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Avatud kasvukohas vajab kuivemal perioodil ka kastmist.
Paljundada saab taime juurevõsudega, vanade puhmaste jagamise teel ning pistikutega. Soovitatav on taim talveks kergelt katta. Värskeid lehti võib noppida kogu suve jooksul, kuivatamiseks lõigake varred hommikupoolikul maapinnast mõnevõrra kõrgemalt vahetult enne õitsemist või õitsemise alguses. Kõige parem on piparmünti kuivatada varjualuses kimpudena ülesriputatult. Jämedad varred tuleb eemaldada. Kuivatamine on õnnestunud, kui lehed jäävad ka kuivanult ikkagi roheliseks. Sügisel, peale õitsemist, saab koguda veel ühe saagi.
Piparmündi teeb paljude lemmikuks just selle tugev ja värske aroom. Kuigi levinuim on piparmünti kasutada teetegemisel, on sellel imelisel taimel veel palju omadusi ja kasutamisvõimalusi. Piparmündi lehti võib lisada värsketele salatitele ja kastmetele, väga hea maitse saab ka taime kasutamisel suppides, köögivilja- ja lihatoitudes. Inglise köögis kuulub piparmünt kindlasti lambalihatoitude juurde, ameerika köögis lisatakse seda aga tomatimahlale ning puu- ja juurviljasalatitele, hispaania köögis on piparmünt laual maitserohelisena, itaalia ja prantsuse köögis kuulub paljude maitseainesegude koostisesse.
Piparmünt sobib suurepäraselt ka igapäevaseks teeks, kuna väga vähe on inimesi, kes on sellele taimele allergilised. Ka ei soovitata piparmünti väikelastele ning maohaavandite korral. Rahustava teena juuakse soojalt, kõhuhädade vastu aga jahtunult. Piparmündi teed ei tohiks keeta, vaid kuivatatud ja peenestatud droog tuleb valada üle keeva veega ja lasta sel tõmmata.
Ravimtaimena on piparmünt seedimist soodustav, iiveldust, puhitust ja spasme vähendav ning leebe rahusti. Aroomitaimena on piparmündist saadava eeterliku õli kasutusala väga lai, seda kasutatakse palju nii ravimi- kui ka kosmeetikatööstuses. Ilutaimena ei sobi piparmünt püsilillepeenrasse, kuna kipub kiiresti võsuma, küll aga sobib hästi varjulisse aianurka.
Piparmünditinktuur
Võtta peotäis peenestatud värskeid lehti ja õisi (umbes 20g 100 ml alkoholi kohta) ning valada üle viina või 70° piiritusega. Lasta tõmmata kuni nädal aega, siis kurnata, pigistades taimeosad läbi.
Piparmündiželee
Traditsiooniliselt serveeritakse ürdiželeed mitmesuguste lihatoitudega, klassikaline piparmündiželee, mis sobib eriti hästi lambaprae lisandina ja on ka lastele meelepärane.
1,5 kg ōunu
7 dl vett
1 kimp piparmünti(värsket)
7 dl tavalist veiniäädikat
suhkrut (loe retseptist)
3 spl hakitud väsket piparmünti
toiduvärvi
Tükelda õunad ja pane koos piparmündiga kuuma vette keema. Keeda seni, kuni õunad on püreestunud. Lisa veiniäädikas ja keeda 5 minutit. Tõsta sõelale ja lase öö läbi nõrguda. Mõõda vedelik ära ja lisa 75 grammi suhkrut iga dl kohta. Pane vedelik potti ja keeda suurel kuumusel mõned minutid, kuni see hakkab tahenema. Lisa hakitud piparmünt ja toiduvärvi niipalju, et želee muutub roheliseks ja ilusaks. Lase veel korraks keema minna. Vala kuum želee purki ja sulge purk.
Trimmija petersellist ja piparmündist
60 ml värsket hakitud peterselli
60 ml värsket või 30 ml kuivatatud piparmündilehti
240 ml destilleeritud vett
10 tilka bensoetinktuuri
Sobib normaalsele ja rasusele nahale igapäevaseks kasutamiseks. Järgnegu niisutaja. Valmistamisaeg umbes 35 minutit, säilitada tuleks pudelis või pihustis, enne kasutamist raputada.
Aja vesi keema ja tõsta tulelt. Lisa taimed ja lase 30 minutit tõmmata. Hoia kaas potil, kuni segu tõmbab. Lisa bensoetinktuur. Kurna ja vala säilitusnõusse. Valmista iga nädal uus lahus. Kasuta korraga umbes 1 teelusikatäis.
Kadri Kask
