EEVA naistekas

Neljapäev, 03. December 2020

Last updateR, 13 Jul 2018 9pm

  • Registreeri
    *
    *
    *
    *
    *
    *
    *

    * kohustuslikud väljad

Blogid

Tere tulemast EEVA blogikeskkonda! Siin saad lugeda ja jälgida eevakate huvitavaid blogisid erinevatest valdkondadest. Blogide jälgimine on väga lihtne, kliki soovitud blogi juures lingile "Jälgi antud blogi" ja me saadame sulle alati kirja, kui blogisse uus postitus laekub. Kui soovid samuti EEVA blogikeskkonnas blogima hakata, siis võta meiega ühendust. Tule jälgima ja ka ise blogima!

Vaata kindlasti ka teisi suurepäraste blogide kataloogi, kuhu oleme sinu jaoks kokku kogunud lugemisväärt blogid.

  • Esileht
    Esileht Kuvatakse kõik blogipostitused.
  • Blogid
    Blogid Kuvatakse kõik blogid.
  • Sildid
    Sildid Kuvatakse kõik sildid.
  • Blogijad
    Blogijad Kuvatakse kõik blogijad.

Midagi, millest peaks kirjutama

Postitas blogisse: Just See
  • Fondi suurus: Suurem Väiksem
  • 0 kommentaari

Selle kuuma ilmaga, kus praegu kõik ajakirjad ja muud informatsiooniallikad muudkui räägivad, et peab palju vett jooma (ja see pole ilmselgelt mingi uus teema), siis on inimesed sellest kindlasti teadlikud ja pigem käib see pidev korrutamine juba vaikselt pinda. Aga kuna minul juhtus eile midagi täiesti jubedat ja ootamatut, mõtlesin et peaksin oma kogemust teiega jagama.


Hommikul sõin täiesti normaalselt hommikust, käisin jooksmas ja pärast seda jõin suure klaasi vett. Ma tean küll, et selllise kuumaga sporti tehes peaks vett jooma veelgi rohkem, aga samas kui ei ole janu, siis ma ei suuda niisama vett sisse pressida. Pealegi liigsel veejoomisel on samuti erinevad miinused, vajalikud ained lähevad kehast välja ja nii edasi. Olin just hiljuti lugenud  veel seda artiklit ka - "8 reasons not to drink 8 glasses of water a day".
image Hiljem sõitsime perega vanavanemate juurde külla, istusime päikese kätte lauda lõunat sööma ja miskipärast oli teema just vigastuste ja vere juures, kui mul pea tohutult ringi käima hakkas ja ma küünarnuki lauale ja pea käe peale toetasin. Jõudsin öelda, et mul hakkas paha ja siis oli juba pilt eest must. Teiste sõnul olin ma teadvusetu õnneks alla minuti, siis üritasin silmi lahti teha ja tundsin kuidas mulle külma rätikut pea peale suruti. Nad ütlesid, et viivad mu päikese käest ära ja küsisid, kas ma jaksan püsti tõusta. Ei jaksanud. Üritasin kätega isa ümbert kinni võtta ja siis tuli selline šokk. Ma ei saanud oma käsi küünarnukist ülespoole liigutada, need olid täiesti krambis ja surisesid. See ehmatas mind nii ära, et ma hakkasin kiiresti hingeldama ja siis muutus hingamine ka raskeks. Üritasin öelda, et nad paneksid mind pikali ja see oli veelgi õudsam - mul ei tulnud sõnad suust välja. Ise just esmaabikursuse läbi teinud käisid peast mõtted läbi - need on ju insuldi sümptomid, ma ei saa rääkida ja ei tunne oma käsi - hingeldamine läks veel hullemaks ja see oli ikka väga jube. Õnneks nad tõstsid mind pikali, jahutasid külmade rätikute ja jääga, masseerisid käsi (mul oli reaalne hirm, et mu käed jäävad halvatuks), hoidsid kogu aeg kontakti et ma uuesti teadvust ei kaotaks ja andsid külma vett, kui ma pika üritamise järel midagi "juua" sarnast suutsin välja öelda. Kuulsin kõrvalt, et keegi neist kutsus kiirabi ja kuigi see peaks rahustama, siis tekitas veel rohkem hüsteeriat. Proovisin erinevaid lauseid öelda, aga mitte midagi selgelt välja ei tulnud. Huuled olevat olnud lillakassinised.
Ma ei teagi, kaua ma seal niimoodi maas rabelesin, varsti jõudis igatahes kiirabi ja nad hakkasid minult küsimusi küsima. Ma ei suutnud ju midagi selgelt öelda! See oli nii ahastav. Tegid mingi süsti, lükkasid kurku mingit mõru vedelikku (mõtlesin, et see kõrvetab mu kurgu ära ja vett ei tohtinud peale ka juua) ja tõstsid jalad ülespoole. Selle peale hakkasid jalad samamoodi surisema nagu käed, nii et ma üritasin neile mõista anda, et ma ei taha jalgu üleval hoida.
Siis nad tõstsid mind kanderaami peale ja sõitsin esimest korda kiirabiautoga. Seal tehti mulle üks eriti valus süst ja ma üritasin seal pidevalt oma käsi rusikasse suruda, aga ikka ei õnnestunud.
Haiglasse jõudes tõstsid nad mind mingi uue kanderaami peale, kõik arstid rääkisid terve aja ainult vene keeles nii et eriti tore oli lihtsalt sõnadest nagu "плохо" aru saada. Majas sees konditsioneeriga hakkas õudsalt külm ka, olin ju külmast veest läbimärg ja õhukeselt riides. Palusin tekki ja olin õnnelik, et suutsin seda enam-vähem selgelt välja öelda. Siis nad panid mind kuskile suure toa nurka (mul ei olnud nagu eraldi palat), panid juhtmest mulle verre kaaliumi ja naatriumiga vett jooksma (lugesin hiljem, et sain üle 1500 ml vedelikku, tundub ebareaalne) ja võtsid vereproovi ja tegid veel süste. Üsna valus oli see kõik, aga rõõmsaks tegi see, et sain juba vaikselt sõrmi liigutada ja oma nime ütlesin ka selgelt välja.
Olin haiglas vist umbes neljast kaheksani ja õhtuks oli enesetunne juba hea. Küsisin arstilt, miks mul käed niimoodi surisesid ja ta vastas lihtsalt "ma ei tea", mis oli veidi pettumust tekitav. Manitses mind, et pean rohkem vett jooma - ja just mineraalvett. Mineraalvesi aitakski ju hästi veepuuduse vastu, sest siis ei kao samal ajal organismist kõik vajalikud ained (miks ma selle peale muidu ei mõelnud?).
Sellele, mis minuga juhtus, pandi diagnoosiks kuumasünkoop ehk süvaminestus, aga sümptomite poolest oli tegu minu meelest rohkem nagu kuumakrampide või kuumarabandusega. Et teiega midagi nii vastikut ei juhtuks, siis tuletan teile meelde sellise tänuväärse asja nagu mineraalvesi ja kui päikese käes sporti teete, siis kaanige ikka korralikult :) Ilma naljata, kui selline näiteks bussis juhtunud oleks.. ma ei taha mõeldagi.

Olen Anette, 18 aastane Eestist pärit tüdruk kes õpib Rootsis :) Armastan pildistada ja minu blogist leiabki pilte erinevatest riietest, toidust ja muust toredast :)

Kommentaarid

  • Hetkel kommentaarid puuduvad

Jäta oma kommentaar

0
  • Haldaja: Kaunis OÜ

EEVA naistekas

EEVA naistekas on veebikeskkond, mis on loodud eelkõige naistele ja siit leiab tasuta turu, sõbraliku õhkkonnaga foorumi, erinevate valdkondade artiklid, intervjuud, blogid, uudised, auhinnamängud, küsitlused ja palju muud huvitavat.

EEVA naistekas ootab Sind alati ja on Sinu jaoks olemas!

Sa oled siin: Esileht Blogid Anette Martin Midagi, millest peaks kirjutama