Ma kaalusin vahepeal ikka üle 60, täpselt ei tea. Väga suure kondiga ei ole, piisavalt naiselik keha, "pekine" ka polnud. Mingi hetk kuskil jõulude kandis astusin kaalule ja vaatasin, et 61,5. Siis juba mõtlesin, et kus kõik kilod on??? Üks sõber (mees) ütles ka, et issand, hakka sööma nii vähe kaalud!! Mina muidugi rahul ei olnud, küll aga olin rahul, et vähem kui varem. Kuu või paari jooksul hakkasin tundma, kuidas püksid lihtsalt on jube suured ja üldse kõik riided on suhteliselt suured. Puusakonte oli ka kuidgai rohkem tunda
Ja kui kaalule läksin, siis leidsin, et kaalun 54 kilo. Kuidas ma kõik oma kilod kaotasin, ei tea. Ma pakuks parimaks retseptiks armumist, sest see oli mul selline aeg, kus mu ellu tuli keegi, kes on seal siiani ja noh, nii nad ju räägivad, et armunud võtavad alla. samas ka aga, et võtavad kähku juurde tagasi ka. Mina veel pole, ptüi-ptüi-ptüi.
Garderoobi pidin 75% välja vahetama, aga ma olen absoluutselt rahul oma kehaga. Vaatan peeglisse ja mõtlen, et täitsa ilus. Pole probleemi kõverate jalgadega või üldse pole midgai proportsioonist väljas vist
Tuttavad poisid, kes pole ammu näinud, ütlevad ka, et oi, sa alati nii ilus olnud, aga nüüd veel eriti ilusaks läinud ja isegi all võtnud.
Rinnad olid ka enne suuremad mul ja häirisid mind (mulle kohe üldse ei meeldi suured rinnad), nüüd aga on tiba väiksemad,aga ikka võiksid veel väiksemad olla, ma leian.
Igatahes minu nipp on armumine, nii et armuge, tüdrukud!