EEVA naistekas

Kas keegi teist on p6denud anoreksiat? Kui hakkasite anoreksiat p6dema, siis kui kaua l2ks, et tulemused näha oleksid?? Kui palju kaalus kaotasite? Kas l6puks olid ainult kondid paista? Mis te ise endast arvasite? Kuidas yle saite, kui olete saanud?

mul selle teema kohta selline küsimus (olen paljudega selle üle vaielnud) et kas on anoreksia või anorektia ja anoreksik või anorektik....
minu arust anoreksia ja anoreksik, aga kõik kipuvad vastu vaidlema

minu arust peax ka ikka olema anoreksia ja anoreksik.(vähemalt mina kasutan neid sõnu).


mis puutub teemasse, siis EI-pole olnud anoreksik.

Anoreksia ja anoreksik...

Ja pole põdenud...

[quote]Kas keegi teist on p6denud anoreksiat? Kui hakkasite anoreksiat p6dema, siis kui kaua l2ks, et tulemused näha oleksid?? Kui palju kaalus kaotasite? Kas l6puks olid ainult kondid paista? Mis te ise endast arvasite? Kuidas yle saite, kui olete saanud

Ise pole põdend aga täditütar põdes ja väga kahju oli temast
algul oli kõik norm(mina veel vaatasin et oi kui kõhna ja kena ta on) aga siis igakord kui sööma läksime sõi veerand minu prae suurusest ja siis väitis et pole isu aga kui ta haiglasse läks siis sain teada et põeb ja 2 nädalat oli haiglas ja siis kui ta koju sai ja ma teda nägin(kui ta püsti tõusis) siis oli see päris jube, jalad olid imepeenikesed ja kõik kondid ja liigesed olid näha, nahk oli natuke sinakas ta rääkis pärast et see tunne oli jube olnud aga kui pärast kõik paremuse poole minem ahakkas siis tundis ennast nii elujõulisena et oleks võind saltosid vista(mida arstid ei luband ja sellepärast jäid tegemata vist ) aga jah hakkas tablette võtma ja kosub vaikselt nahk on norm värvi ja kehakaal ka tõuseb

[quote]Anoreksia ehk tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund;
Buliimia ehk liigsöömine
Anorexia nervosa, bulimia (lad.k)
Anorexia, bulimia (ingl.k)

Seletus
Anoreksia ja buliimia on psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest fi ...Ei ole põdenud.
Siiralt loodan, et teema algataja ei kavatse anoreksikuks hakata.

Siit ka natuke lugemist:

Selle õigekeelsusteemaga olete natuke mööda pannud.
Õiged on: ANOREKSIA ja ANOREKTIK (anoreksik on väga vale)

sellepärast see segamini lähebki, et need on erinevad.

Ise ei ole põdenud seda aga paar tuttavat on ja see on väga väga jube vaatepilt
Ja sellest taastumine on väga pikka protsess.

Jah, Anoreksia ja Anorektik.

anoreksia, anorektik.

Mina vastasin, et olen mingil määral põdenud. Tegelikult ei olnud minu puhul tegemist päris anoreksiaga, kuid tõsiste toitumishäirete all kannatasin küll. Nimelt see algas umbes 2 aastat tagasi. Hakkasin tasapisi koguaeg vähem sööma. Üldse ei muretsenud selle pärast, et minu tavapärasest neljast toidukorrast, millest kaks olid sooja toiduga, sai kaks toidukorda, mis mõlemad olid kohuke + õun või midagi sarnast. Ma olin endiselt elurõõmus ja ei pannud midagi tähelegi. Tasapisi koguaeg see kogus vähenes. Käisin tihti tühja kõhuga ringi, kuid ausalt öeldes eelistasin tühja kõhtu täis kõhule. Nii oli lihtsalt kuidagi mugavam. Kui ma juba 30 tunniseid söögipause tegin, siis hakkas üks mu sõbranna seda tähele panema. Ma lihtsalt ei söönud ühe päeva ja sõin järgmisel päeval ühe õuna. Muidugi kehakaal langes ka, aga ma ei pööranud sellele absoluutselt tähelepanu. Mind pole kunagi need kaalunumbrid heidutanud. Aga sõbranna hakkas muretsema ja püüdis aru pähe panna. Ma muidugi naersin ta välja ja hakkasin valetama, et söön iga päev ja normaalsemates kogustes, kuid tegelikult see polnud nii. Kui olin umbes kuu aega 30 tunniste vahedega söönud, siis tundsin, et sees keerab ära. No toit ei püsinud sees. Oksendasin välja ja siis enam ei tahtnudki süüa kuni haigeks jäin. Perearst suunas toitumisnõustaja juurde ja algas raske tee sellest välja tulemiseni. Alguses ikka oksendasin ja kohutavalt kartsin süüa, sest mulle ei meeldi oksendada ja ma ei suutnud endale tunnistada, et mul on mingid häired. Ma muudkui aga väitsin, et mul pole kõht tühi ja ajasin oma joru. Jäär nagu ma olen. Tasapisi hakkasin siiski jogurteid sööma ning varsti kergemaid suppe. Paar kuud hiljem avastasin, et söön taas 4 korda päevas ning taldrikutäis makarone, mõned õunad, kohuke, paar röstsaia ja tahvel šokolaadi päevas süüa pole üldse ime. No see jama kestis umbes 1 aasta, aga üle sain ja olen väga õnnelik, et asi hullemaks ei läinud. Mind ei saa anorektikuks lugeda selle pärast, et ma sihilikult ei näljutanud ennast. Ma ei mõelnud üldse, et olen paks. Ma lihtsalt ei tahtnud süüa ja ei näinud vajadust, miks ma peaksin seda tegema.

Ei ole põdenud, aga minu arust väga jube on kõike seda lugeda ja kuulda, mis kõik need läbielavad, kes anoreksiat põevad. Lihtne trenn ja tervislik toitumine on organismile ikka palju parem.

Minu puhul võib rohkem nimetada <a href="www.epl.ee/artikkel/144617" target="_blank">ortoreksiat</a>..või noh, mina kah ei tea. Kunagi ammu, kui ma olin natuke paksem, tuli hirmus soov sellest vabaneda. Ja siis hakkasingi hirsmsasti jälgima, noh, toidukogused jäid samaks aga nende asemel olid juur -ja puuviljad. Ja ma ei tea..jõin klaasi veega õunaäädikat ja..uh. Igaljuhul sain sellest lahti ja nüüd söön enamvähem normaalselt.

mul sama lugu nagu sul lamp. ma tunnen et peaks rohkem sööma ja et ma olen liiga peenike ja söön liiga vähe agatoit lihtsalt ei lähe alla ja täis kõhuga on ebamugav olla.tihti olen mitu päeva järjest söömata söök lihtsalt ei lähe alla

anoreksiat pole kunagi põdenud, endalegi aimamata on minust ortoreksik saanud...

Ma soovitan heast südamest, et proovi selle probleemiga tegeleda. Muidu läheb ka asi hullemaks. Püüa süüa kergeid toite ja ära liiga palju söö. Söö kindlasti iga päev ja mitu korda päevas. Esialgul võid piirduda lihtsalt paari supilusikatäie jogurtiga, kui rohkem ei suuda. Ja püüa toitu nautida. Kui näiteks mõnikord võtad mingi prae vms ette, siis söö aeglaselt ja proovi selle söömist nautida. Proovi leida enda jaoks plusse söömise juures.

peaks vist tõesti jah tegelema hakkama selle prboleemiga. aitäh nõuande eest

Õnneks pole anoreksiat põdenud, aga 1 sõbranna oli kunagi anorektik. Ta oli sellel perioodil nii jube, ei naeratanud enam üldse, tuju oli koguaeg halb, oli koguaeg kodus, sest polnud jõudu kuskil käia, silmaalused muutusid siniseks, näonahk läks halvemaks jms .

mul on toitumishäired. (seda lauset kustutasin hetkel väga mitu korda ära, ikka veel raske tunnistada )
olen mitu korda paraneda üritanud, kahjuks on see minu ajus juba vaimuhaiguse kuju võtnud ja kuigi keha võib terveks saada, siis mõistusesse jääb vist alati see pisik.
seda pisikut olen siiski õppinud mingil määral alla suruma - olen jälle number 36 ja üsnagi suuteline sellega leppima. praegu seisab ees bikiinipuhkus ja kuigi ribisid enam ei paista, tunnen end päris kindlalt ja usun, et suudan siiski end tervislikul järjel hoida ja ennast mitte näljutada. või nii ma loodan.

Maia: Ma soovin sulle palju edu paranemisel nii vaimselt kui ka kehaliselt. Ole tugev.

Ise pole ka põdenud. Aga perekonnas on inimene kes on seda anoreksiat põdenud.