Ma tean, mida tunned..peaaegu. Olen ise ka peenike, mul on lihtsam kaalus alla võtta kui juurde. Eelkõige väheneb reitelt ja tagumikult, kuigi võiks kaduda kõhult(olen siin varemgi rääkinud). Olen praegugi veidi alla võtnud, aga mitte eesmärgiga, vaid seepärast et suvi on- igasugune tegutsemine(ringi chillimine; sport, millega tegelen praegu ikka päris palju, sest tagab nii hea enesetunde ja ilmad ka lubavad jm), muidugi ei ole soojade ilmadega ka eriti söögiisu.
Vahepeal, nüüd kevadel, tegin ma lollisti- nimelt hakkasin päevas palju vett tarbima ja hakkasin kontrollima, mida suhu pistan. Õnneks ei kestnud see väga kaua. Aga tegelikult ei pea ma seda täielikult enda süüks, muidugi on mul vedanud, et looduse poolt on antud üpriski hea figuur(naiselikud puusad, prink ilus tagumik nt), aga siiski olen mõjutatud keskkonnast. Kui ikka enamus ümbritsevatest neidudest ja naistest kogu aeg räägivad kaalulangetamisest, toitumisest, trennist, mis vähendaks rasva, siis muidugi olen sellest mõjutatud ju, see ju nakkab. Õnneks mina teen trenni enesetunde pärast, sest mulle meeldib liigutamine.
Olen tegelikult üpriski rahul, aga nagu minu arvates kehtib põhimõte "naisel olgu midagi katsuda ka", siis olen otsustanud veidi juurde hakata võtma jälle. Seda eelkõige sellepärast, et nägin pilte, kus olin ühtede neidudega, aga mina kõige kõhnem ja see ei olnud eriti kena.
Tegelikult on ka nii, et mida rohkem söön, seda õnnelikum olen. Kevadel ka kui alla võtsin veidi, st. ei söönud enam nii palju, siis tuli sõbrannaga teemaks, et varem ma sõin ikka nii palju, siis sõbranna ütles, et ma olin siis ka palju õnnelikum.