Ma ei tea kas see lohutab, aga ma tean, mida sa tunned. Päris pikalt põdesin ka mina oma 175cm pikkuse pärast. Okei, vb nüüd olen ka juba kuskil 176-177 aga no kuskil seal vahel seega. Aga pika peale olen ma sellega ära harjunud ja selle nö. positiivseid pooli otsinud. Esiteks seisa peegli ette ja vaata kui ilusad pikad jalad sul on (eeldatavasti sellise pikkuse juures ikka on). Teiseks, pane selga miniseelik või lühikesed püksid ja mine tänavale ja sa näed kuidas nii mõnigi ei saa oma pilku su jalgadelt. Ja see poiste värk, Eesti meeste keskmine pikkus on kuskil 180cm, paljud on ka üle selle niisiis kui sa jõuad sinna ikka, kus sa juba mehi vaatad (hetkel siiski poisse rohkem ma eeldan), siis usu mind, on paljud sinust pikemad v vähemalt sama pikad. Siis mõtle sellele, et sa ei pea kandma killer kontsi selleks, et su jalad sihvakad ja pikad välja näeks, nad on niigi ilusad. Ja ka meestele meeldivad pikad jalad. Ükskord ühe mehega tutvudes oli esimene asi mis ta mulle ütles, et sul on nii ilusad pikad ja saledad jalad.
Minu jaoks oli see üks esimesi asju pikkuse nö"positiivse poole" leidmisel. Ja lisaks, väga palju on pikka kasvu kuulsaid ja väga ilusaid naisi. Nt. <a href="
l.yimg.com/img.tv.yahoo.com/tv/us/img/si...14.jpg">Tyra Banks</a> , <a href="
z.about.com/d/shoes/1/0/J/c/Mandy_Moore.jpg">Mandy Moore </a>jt. Ka nemad on 177-178 cm pikad ja on väga super ilusad. Niisiis ära muretse. Vaid õpi oma pikkusest rõõmu tundma. (Ma loodan, et ükski lühemat kasvu inimene ei tunne ennast kuidagi puudutatuna ega muud sellist. Lihtsalt ma olen ennast nii palju pikkuse teemal lohutanud, et oskan sõna võtta. Minu meelest on nii lühemat, keskmist, kui ka pikka kasvu naised <span style="font-weight: bold;">väga väga </span>ilusad ja armsad, kui nad ise ennast nii tunnevad!)