EEVA naistekas

Kel natukenegi annet luuletada, ehk jagaksite seda ka teistega .

alustan


Luba, et andestad

Ma ei tea,
kas sa tead,
kui palju võib üks hetk
muuta kõike,
mis tundus sekund tagasi
igevene.
Arvesta sellega,
kui nii peaks minema
siis luba,
et andestad.
Mälestused ju jäävad,
nii halvad
kui ka need
kõige paremad.
Kuid ikkagi
luba mulle,
kuidas ka ei läheks
ära vihka mind.


Pisarad

Need pisarad,
ei ole halvast.
Need pisarad,
ei ole kurbusest.
Need pisarad,
on õnnest,
armastusest
ja mälestustest.
Need pisarad,
on osa minust.
Need pisarad,
on salajased.
Need pisarad,
on nutetud patja,
teiste pisarate juurde,
koos on nad õnnelikud.

kas sa oled nee dise välja mõelnud
sul mingi õnnetu armastus seljataga, et nii kurvad värsiread?
aga päris head peaks mainima

ükspääv kui aega rohkem kirjutan kaa siia

ikka ise suht jah, praegu nagu ongi uus poiss ja siis on see kartus, et jälle läheb kõik halvasti...

meeldivad

Koolis biuka tunnis sai kirjutatud

Ma vajutan oma huule,
pitserina su suule.
Ei ma mõtle muule,
kui üksteise suule.
-----------------------
Su sügavad silmad
ja magusad huuled.
Su hellitavad käed,
kõik mida unes ma näen.
-----------------------
Ei ma tahtnudki muud,
kui su magusat suud.
Su igatsevat kallistust,
rõõmustavat naeratust.

sul on annet luuletuse kirjutamisel.
egas kõige paremad read tulevadki omadest kogemustest. loodan et sellega poisiga läeb kõik sul hästi.

Keegi teine ei tahagi kirjutada :o
Võiksite ju. Ootame .

Tuleb sahtlipõhjast üles otsida

otsi, tahan heameelega lugeda

see küll ei ole luuletus,aga armas siiski

Tahaks leida kellegi, kellega tänaval käest kinni jalutada, kellegi, kellega pikki telefonikõnesid pidada, kellegi, kellelt armsaid sõnumeid oodata, kellegi, kellest hoolida, kellegi, kes paneks südame taguma ja kõhus keerama, kellegi, kes oleks mu jaoks nii eriline, et suudaks ilma sõnadeta kõik maailma paha ära ajada, kellegi, keda lihtsalt kallistada, kui tuju tuleb, kellegi, kellega öösel kella viieni üleval olla ja veidraid mõtteid vahetada, kellegi, kellele minu õnnelikuks tegemine tähendaks kõike, kellegi, keda õhtuti igatseda nii palju, et valus hakkab, kellegi, kelle pärast ja kellele elada, kellegi, kelle nägemine paneks pealaest jalatallani naeratama, kellegi, kellele mõeldes tuleks päike välja, kellegi, kes tuleks poole öö pealt mulle ukse taha, sest ei suudaks ilma minu headöödmusita uinuda, kellegi, kellega lihtsalt olla, kellegi, kelle najal nutta ja kellelt lohutust saada, kellegi, kes oleks mu jaoks alati olemas, kellegi, kes tahaks mind just sellisena nagu ma olen, kellegi, kellega koos võiks nii lollusi teha, kui tõsiseid asju arutada, kellegi, kellega koos hommikul ärgata, kellegi, kellest kunagi ära ei tüdineks, kellegi, keda armastama õppida ja kellega koos vanaks saada...

Päris kenad üllitised teil siin Lotta ja Tupsu71.
Ma siis ka postitan ühe.

______________________________________________________
Saladus

Ma olen lumetorm aprillikuus,
Jäälilled viimseil klaasist aknail.
Ma olen hommikune lehk su suus
Ja hääl su peas, kes käsib olla vapram.

Maasikašerbetina ma sulan sinu sisse
Ja muutun rasvaks nabaalapiirkonnas.
Sind õues tõmban lumekeerisesse
Ja ümber käe sul olen iseenda kootud kinnas.

Ma olen vihm, mis tilgub suvel läbi lae
Ja kuldne võtmehoidja sinu taskus.
Vanana ma olen sinu silmakae,
Su kuumaõhu õhupalli raskus.

Ma olen kärbes sinu valges laes
Ja joonistan seal tumepruune täppe.
Ma olen lips, mis pole enam moes
Ja haamer, millega lõid vastu näppe.

Las ma olen puru sinu silmas,
Su kollane ja kleepuv kõrvavaik.
Ma ei suudaks eales olla ilma,
Et su sees mul oleks oma salapaik.

_______________________________________

Selline luuletus siis. Paari kuu tagune.

:o Pamp, see oli üli ilus ju. Parim . I like it...

wÄu Pamp-u luuletus mulle väga meeldis


Ükskõiksus.

Mul on ükskõik,
vähemalt tahaks et oleks.
Mul on ükskõik,
kui sind siin poleks.
Mul on ükskõik,
kui kõik oleks nii kuis peab.
Mul on ükskõik,
kuid meil kõigil on väikesed vead.
Mul on ükskõik,
et sind pole minuga siin.
Mul on ükskõik,
kurat oleks see vaid nii.

Vaatan taeva päikene paistab,
loomad on rahutud.
Koer vere lõhna haistab,
tänu merele veri on luhutud.

Nikotiin,kofeiin,kokaiin,
väike porno kummiliin.
Nendeta on elu piin,
nii ma istun suren siin.

Suren vaikselt piinaga,
õlle, siidri viinaga.
Varsti voolab minu veri,
herkel korjan mõtteteri.

[quote]Vaatan taeva päikene paistab,
loomad on rahutud.
Koer vere lõhna haistab,
tänu merele veri on luhutud.

Nikotiin,kofeiin,kokaiin,
väike porno kummiliin.
Nendeta on elu piin,
nii ma istun suren siin.

Suren vaikselt piinaga,
õlle, ..

Sa mõtled ise selliseid luuletusi või suht karmisõnalised minumeelest

mh kõigil siin nii head luuletused
minu olen täiesti koba luuletuste peal, ei leia kunagi sobivat riimi
aga jah täna tegin siis mõned
------
Mille võib sünnitada
üks pisike pisar
Minema võib ta kõndida
asemele tekib kisa

ei vaadan’d ta tagasi
vaid edasi kõndis
ei jätnud ta hüvasti
kuni surm ta hõivas
-------------
Miks alati on nutt
kui lapse peale karjutakse
miks alati on surm
mille taha varjutakse

Kas meile vastatakse
kui küsimuse esitame
kas meid edasi valvatakse
kui mujal pesitseme

Kas olemas on headus
või pole ma seda tundund
kas selle avastab teadus
või olen ennem surnud
-------------
Miks rahutu hing
nüüd vaikseks jäi
kas minema viis lind
või võõras siin käis

see rahutu hingege
nüüd hukka sai
ei pidan’d vastu pingele
ega saanud kunagi pai

Ma ka siis midagi omalt poolt!
Koolis oli kunagi vaja kirjutada üks sürrealistlik luuletus:

Kuupaiste Järv

Vaikselt kõnnin, kuu kiirguse saatel,
mööda vana ja verist tänavat.
Mind jälgivad silmad,
mis naeravad vaikselt.
Ja keha, mis karjub valust.

Kiiresti põgenevad,
Murtud luudega kassid.
Ja koerad,
kelle elu on läbi.

Hoogsal sammul kaugenevad,
hiired, keda nutmas võid kuulda.
Ja linnud,
Kes enam ei tantsi.

Ma kiirendan sammu,
Et näha, kuhu viib loomade hädine tee.
Ma jooksen, et teada saada,
Miks minust nad välja ei tee.

Nüüd on selge,
Nende rada viib hämarasse järve.
Kuhu kuu oma,
Kiired on kogunud.

Ükshaaval, nad kõik,
lähevad sinna.
Viimne, kui üks,
keda elu ei hinda!

Ma olen väga suur luuletaja. Enamasti noored minu luuletusi väga ei hinda. Võib-olla veidi keerulised aru saada, aga õpetajad ning muud kirjandushuvilised on mõnel korral pöördesse läinud. Kirjutan südamest, enda tunnetest.

Kristallselge jää
valged lumehelbed
langemas maha.

Roosad uisud
tantsimas jääl
üksinda.