Kahetsen, et eelmisel aastal olin ühel peol väga purjus, kuid selge mõistuse juures, st.sain aru kõigest mida tegin ja mäluauke pole. Alkohol pani mind lihtsalt halama ja kurtma, jube meenutadagi.
Teine asi, mida kahetsen on see, et lasin minna ühel heal võimalusel ühe tüübiga. Ainus kutt, kellega mul on jutt niimoodi sujunud ja kellega tundsin end mugavalt, ma lihtsalt kartsin lähedust ja tuiklesin eemale. Põhjus tulenes sellest, et minu eelmine ja esimene suhe poisiga oli väga halb..väga halb valik oli, ma oleksin saanud palju parema(st.mul polnud kedagi vaja, aga temast oleksin parema variandi saanud)aga juhtus nii, et ma lihstalt ei saanud temast enam lahti..Ja selline hirm(ta ei teinud mulle midagi), et äkki on teised tüübid samasugused, hirmutas mind ära, ta oli lihtsalt..kummaline. See on siis ka üks kahetsus.
Aga usun, et osati see viimane kahetsus mõjus mulle ka hästi, kuna tänu sellele tean, et kõik poisid/mehed ei ole "head"(ei oska muudmoodi sõnastada). Kahju, et see oli mu esimene suhe.. õnneks kestis see umbes 3 nädalat.