EEVA naistekas

Küsimus siis pealkirjas. mida kahetsed et pole teinud või jätsid tegemata, pole öelnud või jätsid ütlemata ?

Kahetsen elulõpuni kindlasti seda, et kui maal jätsin rolleri isa laohoonesse.. Kuigi mõtlesin just sellel hetkel , et paneks kuuri ja siis mõtlesin ah vahet pole ..
Kes teab mis juhtus siis see teab mis tegelikult oli , aga kui väga suur huvi on võin ka öelda...

Mu kõige suurem kahetsemine on see kui mu koer sai surma. Sest enne kui ta auto alla jäi mõtlesin hetkeks selle peale, et peaks ta koju kutsuma. Nimelt elame linnast väljas ja koerad vahest käivad aiast väljas ning seda juba 10 aastat. Ei aiata miski ei uus aed ega keelamine. Ja just tol päeval käis mul mõte läbi et peaasi et auto alla ei jää ja siis see juhtus Nii et see on kõige suurem kahetsus, et ei läinud talle järgi et koju tuua.

Kõige rohkem kahetsen seda, et pubekana oma hullude tegudega vanematele nii palju muret ja südamevalu põhjustasin :oops:

[quote]Kahetsen elulõpuni kindlasti seda, et kui maal jätsin rolleri isa laohoonesse.. Kuigi mõtlesin just sellel hetkel , et paneks kuuri ja siis mõtlesin ah vahet pole ..
Kes teab mis juhtus siis see teab mis tegelikult oli , aga kui väga suur huvi ..sa vist rääkisid sellest elysee @ chatis ka eks ? kurb.

ise kahetsen seda et ma pole kunagi öelnud emale ega oma pereliikmetele et ma neid armastan #-o . lihtsalt ei tule välja, ei oska nagu öelda seda emale :S ja ka seda et emale tõesti väga palju haiget olen teinud oma käitumise ja ja keeldudest üleastumistega

kahetsen seda, et põhikoolis istuma jäin ja kahetsen seda, et ühele kallile inimesele ütlesin välja, et armastan teda ja see rikkus kõik sellegi hea, mis oli

Kahetsen, et lasin keskkoolis asja nii kaugele, et pidin 2 aastat hiljem täiesti algusest alustama...olen nüüd 3 aastat oma eakaaslastest maas, kellega koos pidime lõpetama sellega seoses tegin rasket valu oma emale! & isale...

Kahetsen aastakest oma elus, mida hakkan juba unustama. Ma ei teagi, mida ma ise valesti tegin. Võib-olla kõik halb saabus valel ajal ja olin üsna pisike siis ka. Aga selle aasta jooksul tehtust kahetsengi seda, et oma ema haiguse enda teada hoidsin, kõik alla neelasin, valetasin, et kõik on korras. Sest just selle pärast jäin ma ka sõpradest ilma ja hakkasin ennast lõikuma. Aga vigadest ju õpitakse, kuigi mina pole siiani õppinud.

Hakkasid end lõikuma?

ma väga loodan et sa enam ei lõigu [-o< :(

Mina ei kahetse mitte midagi. Kõik on alati õige kokkuvõttes.

Kahetsen ainult seda, et ma nii häbelik olen .
Nüüd hakkan üle saama suht ;D

ma hakkan näiteks oma tulevikku juba ette kahetsema

ei teagi..polegi midagi nii kahetsusväärset teinud..mingid pisiasjad on kindlasti,aga praegu ei meenu

kahetsen,et polnud kooli ajal aktiivsem.

Kahetsen seda , et ma kõige ja kõigi pärast muretsen ja et ma ei ole julge (n)

Aga mina ei kahetse midagi :!: Miks peaks? Mis tehtud see, tehtud.
No ehk oleks vaja kahetseda, aga ma lihtsalt ei näe sellel mingisugust mõtet. Midagi see nagunii ei muuda.

Igast hullud ja valesti tehtud asjad teevad meid targemaks ja tugevamaks.
Muidugi mu lühikene elu ei ole olnud täiuslik, ag ano tõesti MILLEKS KAHETSEDA?


Ma elan vabalt, suva mis teised arvavad ja EI KAHETSE. Uskuge, elu on poole kergem. =D>

kahetsen seda, et ei leidnud Tema jaoks aega ja täna siis tuli see kauaoodatud lõpp. õnneks valutu , aga ikkag´i !

Paljusid asju kahetsen. Täpsemalt ei ütle.

Nagu öeldakse, ära ka kahetse tehtud lolllusi-vaid tee uusi ja hullemaid!


Kõik me oleme midagi kahetsusväärset teinud, kuid elame siiski olevikus, kõike annab paremaks teha, kui seda vaid tahta!