EEVA naistekas

Issand jumal, sellist asja küll ei tasu kahetseda.


Kahetsen, et muretsen hullult oma välimuse pärast, mul oleks hullult palju rohkem raha, kui ei ostaks igasuguseid ilutooteid, mida mul tegelikult vaja ei lähegi ja hullult palju riideid ostan ka.

Kahetsen, et raiskan palju aega oma elust kõhklemisele-kahtlemisele ja et olen endast minevikus nii halvasti mõelnud - ebakindel olnud ja seetõttu palju soodsaid juhuseid ja elu võimalusi kasutamata jätnud.

Ma kahetsen ainult üht asja oma elus - et ühest inimesest tugevamini kinni ei hoidnud. See on juba ammune kahetsus, aga jääb vist veel pikaks pikaks ajaks sisse kripeldama. Muud küll ei meenu, mida väga kahetseks. Lihtsalt ei mõtle palju sellele.

Kahetsen, et nii loll olin ja oma ühele kõige kallimale inimesele ei öelnud, et ta mulle väga tähtis on, vaid bitchi mängida üritasin. Enam seda võimalust ei ole.

Hmmm tundub,et mitte midagi ei kahetse

valetamist mõnele

Oh, neid asju on palju mida praegu kahetsen.. kuid elan edasi

Vägaväga noorelt pidutsemist ja selle aja lollusi !!

Paljusid asju kahetsen mida öeldud/tehtud/katsetatud. Valetamist kõige rohkem.


Ja ma kahetsen et ma mõnele inimesel kerepeale ei andnud kui mul võimalus oli.

Ma kaheten , et ma koera võtsin . Ma tean , et ma enam ei saaks temast loobuda , sest ta on mulle juba liiga kallis . Tegelt , sattus mulle lihtsalt väga memmekas koer . Ta ei taha kunagi üksi olla ning nutab tihti kui ma kodust välja lähen. Muidu ei kahetse eriti midagi . Sellised väikseid asju on muidugi olnud , et " miks ma selle pluusi ostsin " jne .

ah , ma just niiiiiii väga tahaks koera


ma ei kahetse midagi, aga ma nii noor ka

Liisuh kui vana sa oled ?

Aga et, kui sa midagi kahetsed, midagi mida ei saaks enam kuidagi teoks teha, siis järgneva elu jooksul, kui teed midagi valesti, siis peale seda vabanda(olenevalt siis kellele see kahju tekitas) ja see tekitab parema enesetune.

Sama siin...

mõttetu kahetseda, üritan unustada pigem

Mm.. neid asju mida kahetsen on päris palju

Kuid jah , mis tehtud see tehtud..

Olen teinud palju vigu ja olen jätnud paljud asjad tegemata, ent ma ei kahetse midagi, sest muidu poleks ma see, kes olen preagu. Vigu ja valesid otsuseid tehes olen ma ikka tohutult arenenud. Tegelikult on siiski üks asi, mida ma kahetsen - nimelt, et ma enne vanaema surma tema juures ei käinud

Lisaks veel, et ma ütlen tihti, et ma kahtsen, ent tegelikult see pole nii. Ma ütlen seda lihtsalt hetkelisest vihast.

Kahetsen seda, et karjusin vanematele,: mis mõttega nad kokku kolisid, kui nad koguaeg tülitsevad :S!


Aga kuna seda muuta ei saa, siis on suht pohhui.