Väiksena olin päris tõsine päeviku pidaja. Ja muidugi tegin eriti jaburaid (aga samas üli kindlaid) asju päeviku ära peitmiseks. Kasutasin seda sama nippi, et päevik kotti, siis karpi(mille sisse ka muid salastatuid asju
) ja maa alla. Lõikasin Sellise piisavalt suure murutüki välja suvekodu juures, kui kõik ära olid, ja kaevasin siis päris sügava augu. Siis panin mulda peale natuke ja murutüki siis omakorda peale veel. Superhea peidukas. Ja mitte keegi ei leia üles. Vahepeal jälle ei pidanud päevikut ja nüüd hakkasin taaskord pidama. Nii palju on lihtsalt üles kirjutada. Aga nii kaua, kui keegi, kelle kätte see MITTE MINGIL JUHUL, külla ei tule, siis ülisuperhead peidukat pole enam välja mõelnud. Vahel ei viitsi üldse kirjutada.. käsitsi just. Siis kirjutan arvutis valmis ja prindin välja selle ning kleebin omakorda päevikusse. Blogit pean ka, aga see pole siiski see, mis salapäevik..