EEVA naistekas

Kas keegi peab teist päevikut?
Mina hakkasin pidama..kohe kui midagi on, siis kirjutan sinna midagi..jube lahe asi..nii rahustav ja mõnus...samas on kindlasti tulevikus huvitav lugeda ka

Ma kirjutasin mingi aeg oma unenägusid üles. Kui ärgates on unenägu meeles, siis tavaliselt see ununeb kohe ära. Kirjutasin siis selleks üles, et meelde jääks. Päris vahva oli pärast lugeda, aga kahjuks on vihik kaduma läinud.

ma olen ise ka mõelnud sellele, et võiks neid üleskirjutada, aga alati on meelest läinud...Tnx, et meelde tuletasin...homsest hakkan kirjutama \ /

Ma kunagi pidasin Kirjutasin päris palju sinna. Kokku tuli kuskil 5 päevikut. Viimasel ajal on ainult meelest läinud sinna kirjutada või on liiga kiire olnud. Aga hea on tagantjärele lugeda neid tulevad sellised asjad meelde mis juba ununenud on.

ma pean juba pikemat aega,suvel pidasin ka aga see jäi pooleli nagu,praegu kirjutan ikka iga päev

[quote]Ma kunagi pidasin Kirjutasin päris palju sinna. Kokku tuli kuskil 5 päevikut. Viimasel ajal on ainult meelest läinud sinna kirjutada või on liiga kiire olnud. Aga hea on tagantjärele lugeda neid tulevad sellised asjad meelde mis juba u ..


ma loodan, et mul neid nii palju ikka ei tule, et ühte maghub kõik ära
Neid ei ole ju kuskile panna

No mul olid sellised õhemad kaustikud ka Ja umbes 5 aastat kirjutasin neisse nii et üks kaustik iga aasta kohta tuligi. Praegu mul nad kodus kapinurgas. Elan üksinda ka nii et ei ole ohtu et keegi leiab ja hakkaks neid lugema

[quote]

No mul olid sellised õhemad kaustikud ka Ja umbes 5 aastat kirjutasin neisse nii et üks kaustik iga aasta kohta tuligi. Praegu mul nad kodus kapinurgas. Elan üksinda ka nii et ei ole ohtu et keegi leiab ja hakkaks neid lugema
[/quo[br]
Oh, siis on mul lootust ühega hakkama saada...Ostsin sellise paksu ja karvase vihiku

[quote]

No mul olid sellised õhemad kaustikud ka Ja umbes 5 aastat kirjutasin neisse nii et üks kaustik iga aasta kohta tuligi. Praegu mul nad kodus kapinurgas. Elan üksinda ka nii et ei ole ohtu et keegi leiab ja hakkaks neid lugema
[/quo[br]

aiaiai
Väga hulle asju hoian siiski endal peas!
Ja üritan nendest mõned üldse mõtetest ära delete'da
Aga kas sul on lukuga päevik?

ei ole lukuga aga ta on mul voodis kahe madratsi vahel

Mul oli kunagi mingi vihik kuhu maal igavusest kirjutasin, mis tegin
jee, seal olid kirjad mu joomised ja suitsetamised, paps leidis koos suitsupakiga ma ei teadnud, et ta selle vihiku ka leidis, siis rääkisin, aa sõbranna suitsupakk oli krt, hale vahelejäämine
peale seda igatahes kadus päeviku pidamise isu ära ja ikka saladusi ei kipu sinna kirjutama, kui siis ainult tundeid

[quote]Mul oli kunagi mingi vihik kuhu maal igavusest kirjutasin, mis tegin
jee, seal olid kirjad mu joomised ja suitsetamised, paps leidis koos suitsupakiga ma ei teadnud, et ta selle vihiku ka leidis, siis rääkisin, aa sõbranna suitsupakk oli

issand kui jube leidis koos suitsupakiga

[quote]Mul oli kunagi mingi vihik kuhu maal igavusest kirjutasin, mis tegin
jee, seal olid kirjad mu joomised ja suitsetamised, paps leidis koos suitsupakiga ma ei teadnud, et ta selle vihiku ka leidis, siis rääkisin, aa sõbranna suitsupakk oli


niimoodi ei sobiks ikka vanematel lugeda päevikuid...ei ole ju enam usaldust või mis?
Igalühel võiks ju siiski olla mingi oma privaatsus

Meenus veel selline asi, et meil kirjanduse õpetaja laseb igal aastal samal ajal ühe nädala jooksul päevikut pidada. Hetkel siis on 2 päevikut valmis, kolmas ootab sügisel ja järgmise aasta kevadel saame tagasi. Siis pidi olema hea lugeda, mis totrusi on üles kirjutatud

minu meelest kah, ma oleksin väga solvunud kui mu ema loeks minu isiklikke asju..mu ema on minuga samuti nõus!!

Mina pidasin päevikut algkooli lõpus ja põhikooli algusaastal. No mingi jube poisteteema oli koguaeg. Praegu lugedes on näha, kuidas ma olen kuidagimoodi enda seest mõned sissejuhatuslikud laused välja pigistanud ja siis jälle mitu lehekülge kirjutanud vestlusest mingi kutiga, kellesse armunud olin. Õudne draama, praegu lugeden naeran pisarateni. Muidu enam päevikut ei pea, ainult bloogi kirjutan vahepeal, aga sinna ju suuri saladusi ei kirjuta.

Minu arvates on ka normaalne et ei loeta teise päevikut. Ma ei pidanud mitte kunagi nt kartma et mu ema loeks mu päevikut, isegi kui see kuskil laua peal nähtavas kohas oli Aga mu ema rääkis et kui ta kuskil minu vanune oli, ta pidas ka päevikut ja vanaema luges neid salaja. Ema sattus lõpuks peale talle ja põletas kõik oma päevikud ära pärast seda. Nüüd tal on endal kahju et ära hävitas, ütles et oleks olnud praegu hea lugeda mis kunagi sai tehtud ja mõeldud

pean, vahest.
aga tavaliselt on liiga kiire ja läheb meelest ära. olen neid mitu tükki ostnud. (ühe ostsin nüüd joonistamiseks tundeid või nii, aga pole hea joonistaja )
igatahes üritan tänasest hakata korralikult tegutsema sellega. väga positiivne asi minu meelest ja suurena on põnev lugeda

Mul on kaa... Lukuga kohe!
Mul pole vendi ega õdesid ja vaevalt nüüd vanemad seda lugema hakkavad?!
Kohe päris tore on lugeda sealt mingeid aasta taguseid asju.

Heh... üks päev leidsin kuskilt sahtli põhjast mingi 7 aasta taguse päeviku. Eks ma 1 klassis üritasin ka seda pidada, nii naljakas oli. Trüki tähtedega oli kõiki klatšitud.