EEVA naistekas

olen mitu korda püüdnud pidada aga jah see selleks
ei ole aega ja noh

Mul on vana ja uus päevik peidetud uue elamise sahtli tagumisse ossa, mille peal on fotoalbum. Paar päeva tagasi tuli õde (minust vanem) siia ja leidis albumi ja vaatas seda. Ma kardan, et leidis ka päevikud ja ma pole üldse kindel, et need lugemata jättis. Päevikute peale pole mul midagi kirjutatud, seega loodan, et pidas neid suvalisteks vihikuteks, mille ka puutumata jättis...

Ma pean ka, minuarust sellega saab ennast välja elada, sa saad panna sinna kirja oma mõtted ja tunded, mida teistele on raske rääkida. Ma mõtlesin oma päeviku oma lastele anda, kui nad on teismelised. Neil oleks huvitav kindlasti teada, mis mu elus toimunud on:)

Ma mõtlesin ka, kuid seal on siiski veidi kompromiteerivat infot. Fantaasiatest, unistustest(mis mõnikord on üsna veidrad), seksist, suhteprobleemidest jnejne.. eks vaatab:D.

mul kunagi oli, aga ma ei suuda täita praegu pean blogi kus kirjutan seda mis pähe kõksab ja las loeb see kes tahab mul maailma ees saladusi pole . ma isegi räägin seda et ma petnud jne

Vahelduva eduga olen ikka pidanud päevikut. Nooremana kirjutasin rohkem, läks ka kaustik aastas, kirjutasin sinna luuletusi ja mõtteid ja joonistasin ka vahel. Ikka on põnev lugeda, et mis mõtted nooremana olid.
Nüüd mul on üks hästi paks kõvade kaantega kaustik, kuhu viimastel aastatel olen kirjutanud kord kuu või paari jooksul. Vahel ka tihedamini. Eks ikka siis, kui aega on ja kui on ka millestki olulisest kirjutada.

ma küll päris päevikut ei pea, aga mul on selline suuur pudel kuhu ma paberi lipikute peale kirjutan tundeid ja mõtteid ja kõike, ja siis kortsutan kokku ja viskan pudelisse .. kuupäevad panen ka alla, ja kavatsen selle pudeli ikka ilusti täis saada kunagi kindlasti huvitav lugeda

Ma mingi periood vähemal või rohkemal määral kirjutasin päevikut, aga pole viimased aasta aega sinna eriti kirjutanud. Nüüd hiljem lugedes meenutab see klassikalist inetust pardipojast luigeks kasvamist. Päeviku alguses olin tõsise alaväärsuskompleksiga ja 9 aastat igapäevase koolikiusamise all kannatanud. Viimase sissekande ajal olin juba lähenevatest pulmadest elevil.
Nagu mingi Hollywoodi klišee