EEVA naistekas

Jah, ega ma ka ei leindu. Nüüd pisut sobrasin siin ja tundub, et see on millegipärast hetkel hoolduses. Vähemalt nii ta <a href="blog.ee/wp-signup.php">siin</a> ütleb. Sorry, proovi siis hiljem või tee mujale endale see. Kuigi mina muid proovisin ka, kuid seal meeldib kõige rohkem

st leidnud

mina üritan kunagi hiljem siis,

minul on blogspot.com'is konto. Väga hea koht on

Mul on ka www.blogspot.com-is tõesti on hea ja lihtne koht

Pean samuti netipäevikut aga sinna ei kirjuta ma üldse tähtsaid ja isiklikke asju, pigem niisama oma tegemistest, et sõbrad kes kaugel elavad ja kellega iga päev ei suhtle, saaksid minu tegemistest aimu. See sobib meile. Varem kirjutasin ka lukuga päevikutesse aga kasvasin sellest välja. Nüüd leidsin uue viisi - laptop. Trükin sinna nn. failikirju. Kausta panen parooli alla ning juurdepääs on ainult minul. Täiesti turvaline variant ma arvan. Ema on terve elu kaustikutesse kirjutanud, lasi need üksvahe lausa ära raamida, st. lasin suureks raamatuks köita. Nüüd pakkus mulle, et kui ma tahan, võin lugeda. Varem ta seda ei lubanud.

Sossu, kuidas sa kaustale parooli peale paned? tahaks ka:)

Vend lubas õpetada praegu ei tea isegi.

<span style="font-style: italic;"><span style="font-style: italic;">Alles mõni aeg tagasi hakkasin pidama, kuidagi kergem tunne on pärast.</span><span style="text-decoration: underline;">
</span></span>

Jah. Saab mure ära rääkida ja palju kergem kohe. Ja usaldusprobleemi ka ei ole

Vaatan et päris paljud peavad päevikut, ma mõniaeg mõtlesin et olen ainuke tobu , aga tegelikult on see üpriski mõnus, saad kirjutada omapäevategemistest ja mõtetest, soovidest ja unistustest jnejnejne. Vahepeal ma jäängi kirjutama. Alustasin umbes 2006 aasta detsembrikuust- praeguseni, ja kavatsen ka tulevikus kirjutada , niihea:) vahest on ainult nii et kui on hästi hästi palju tegemist siis lihtsalt ei jõua, eriti kooliajal ja ka suvel kui igalpool käia jne, kuid samas on hea tulevikus lugeda mis ma mõtlesin jne. Ma olen kirjutanud sinna paljust.. varem kirjutasin ainult et noh mis ma teinud oen jm staffi aga nüüd on ka natuke teistsugused jutud;) armastusest.. tunneest.. jne !. mulle meeldib hetkel on alles 2 päevik aga need on üpris paksud, halb oleks kui keegi loeks neid.. njaa siis oleks natuke, mnjah


aga kas te teate kas ka mõned täisealised peavad päevikuid? või ka vanemad? või on see ainult puberteediealiste pärusmaa?

Ei pea kunagi olen pidanud, sõbrad on salaja lugenud Ema õnneks austab seda usaldust, mis meie vahel on niiet ta ei näe vajadust minu elus uurimiseks. Ja prageu ei ole vist aega/viitsimist, et kirjutada.

Ei tea, ei räägi sellistel teemadel vanemate inimestega.
Enda kohta ütlen küll nii palju, et vabalt pean ka suuremana päevikut edasi, kasvõi surmani välja
Elu on liiga põnev, et lasta mälestustel tuhmuda ja unustusse vajuda.

Päevikut pole pidanud, aga ükspäev kirjutasin üles ühele lehele kõik oma unistused ja soovid.. ja siis mu ema luges seda. Ma olin täiesti mingi, ah okei siis. Väga nõme käitumine tema poolt.

Kus sa hoidsid seda lehte?

Paljud siin kurdavad, et ema/sõbrannad/õed loevad päevikut... Ma ei mõista, laua nurgal hoiate seda või? Minul on neid päevikuid juba terve hunnik, ja vot neid annab alles peita, kuid siiamaani pole keegi, MITTE KEEGI suutnud neid leida.

See leht oli mul sahtlis, kooliasjade all. ma lihtsalt arvasin, et keegi pole nii nõme ja ei hakka seda lugema

Väga lihtne peidukoht:D
Kuigi jah, imelik, mida see ema sul üldse seal kooliasjades sobras...
Teinekord pead parema peidukoha otsima.

Ma kunagi pidasin, aga mitte pidevalt vaid siis kui viitsimist oli. Ma ei usu, et keegi neid luges, sest tavaliselt ma hävitasin need kuu jooksul ära - hirm oli nii suur, et keegi neid loeb Aga sisu oli ikka detailsusteni ja saladusteni välja, mitte aint nii, et käisin täna seal jne.
Nüüd vahel kui raske periood on , soovin, et viitsiks veel kirjutada

Olen mõelnud, et muretsen endale taolise lukuga karbi, kuhu siis saan peita erinevaid pabereid või kaustasid ja võtit kannan endaga kaasas. Peaks üsna hea variant olema.

Mõtlesin ka kunagi sellise lukustatava karbi peale, .... kuid ma ei näinud KUSKIL sellist müügil!
Mingi aeg hoidsin oma asju lukustatavas sahtlis.
Jätsin ükskord oma võtmekimbu (koos selle sahtli võtmega) sõbranna poole ja sealt sahtlist oli mul kiiresti mingit dokumenti vaja, kutsusime muukija, ja kui nägin, KUI lihtne on sellist sahtlit lahti muukida, loobusin ka sellest variandis.