EEVA naistekas

Paljud muretsevad koguaeg, et kas nad võivad rasedad olla peale kaitsmata vahekorda kuigi mees sisse ei laskunud. Eelspermast kuulevad esimest korda. Kahjuks võib väga tihti lugeda täiesti idiootsetest teadmistest rasedaks jäämise/mitte jäämise kohta.
Kas tõesti koolis ei räägita piisavalt või millest selline asi tuleneb?
Mäletan et meile räägiti kõigest juba põhikoolis.
Jagage oma mõtteid ja kogemusi kust teie teadmised saite, ning mis arvate nendest väga valedest arusaamadest.

Meile räägiti väga palju, juba vist neljandast klassist hakati rääkima, aga samas tean et osad klassid jäid üldse mingi informatsiooniga ja selles klassis jäi üks tüdruk juba 8.klassis rasedaks ja arvas, et saab lapsest lahti, kui hakkab antibeebipille sööma. Kui nüüd olla aus, siis äkki ma isegi natuke patran.. hästi palju oli juttu HI-viirusest ja AIDS-ist, kuid vahekorrast, selle kaitsmisest jne räägiti vist meile jah neljandas klassis ja siis alles gümnaasiumis. Sinna vahele, siis jäid "koolitused" HI-viirusest. Mina leian küll, et räägitakse vähe, õigemini see, kuidas räägitakse, see lähenemine on väga vale. Räägitakse, kuidas hoiduda haigustest ja healjuhul näidatakse, kuidas kondoomi peale tõmmata, kuid ei räägita seksist iseenesest.
Mulle meeldis väga gümnaasiumis olnud väike "koolitus", kus räägiti seksist postiivsel toonil, et seksida võib jne, kuid tuleb mõndasid asju meelespidada, armastus ja seks võivad käia käsikäes, kuid hoiatati ka, see oli väga postiivne "koolitus".
Leian, et koolides peaks juba üsna varakult olema tunnike noortele, mis on seks ja, miks seda tehakse. Tuleks läheneda just sellest küljest, et seksida võib, kui tead, mis on ohud ja tagajärjed sellel, ning et seks on peaks olema midagi enamat, kui peol kellegagi magamine, vaid armastusega ning kallimaga kaasnev otsus.
Noori peaks rohkem teadvustama, et seda tuleb väärtustada...

Oi, kui segapuder jutt, kuid loodan, et midagi on ikka võimalik ka aru saada

Selles osas olen nõus jah, et pigem räägitakse suguhaigustest, sealjuures kondoomi pealepanekust kui suguhaiguste kaitsest.
Meil oli vist viiendas klassis selline "naistekas", kus jagati sidemeid ja räägiti mensust. Ei tea, kas poistel ka midagi samal ajal oli. Seal vist väga seksi ei puudutatud. Ja siis muidugi erinevad loengud suguhaigustest, kus jagati erinevaid voldikuid jne. Samas paljud olulised nüansid jäid puutumata. Ja siis oli gümnaasiumis veel üks naistekas naistearsti juures. Saime erinevaid voldikuid, rääkis pillidest jne.

Nagu siit foorumistki näha mitmeid teemasid, millest vajaka on. Võiks ju rääkida, et tüdrukul võib olla esimene vahekord valus ja võib ka veritsust olla. Et kõik pole nii kena, ilus, lihtne kui filmides. Ei tea ju, kui palju noored ise infot otsivad ja sellest teadlikud on. Jah, samuti need rasestumise võimalused eelspermast jne. Ehk siis kõik objektiivne info seksi kohta. See seksi väärtustamine ja armastus ja kallimad on juba nii subjektiivne, et ei tea, kas sellist asja vaja ongi.. Igaüks teeb ju oma valikud ise, kui kõik vajalik info teada. Et kui üks ütleb, et seks peaks olema midagi, mis sünnib armastusest, siis kindlasti on rida teisi inimesi, kes nii ei arva. Mulle vähemalt tunduks selline loeng liiga klišeelik.

Ka meile on räägitud suguhaigustest ja nende ära hoidmisest; samuti ka rasestusmisvastasest vahenditest (pillid jms). Viiendas klassis tehti ka meile selline tund, kus räägiti tüdrukutele menstruatsioonist ja poistele eraldi tund, kus räägiti siis vist poiste asjadest. Kuid mida tegelikult kujutab seks, pole meile kedagi rääkinud. Mina küll ei oska öelda, kas see kõikides klassides nii on, aga kui meile on nendest asjadest räägitud, siis umbes pool klassi on selline, kes koguaeg itsitab ja "iuuu" ütleb. Sellepärast ei saagi meile nendest asjadest väga rääkida. Pool klassi on lihtsalt ebaküps selliste asjade kuulamise jaoks+selliste asjade kohta info saamise jaoks. Ja pärast tekibki see situatsioon, et "appi, mis ma teen?". Mina soovitan igatahes küll kuulata, kui sellest räägitakse ja selle kohta ise rohkem infot juurde otsida. Lihtsalt nii on sul endal lihtsam pärast tulevikus.

No meile ikka on suht palju räägitud seksist ja rasedusest hoidumisest. Igasugu loenguid on ka olnud. Kuigi peab tõdema et põhiinfo saab siiski internetist või telekast..

Ikka in räägitud suguhaigustest ja rasedusest hoidumisest, nooremates klassides ka menstruatsioonist jm naiste asjadest (siis oli meil ka poistel ja tüdrukutel eraldi tund). Seksist kui sellisest räägiti meile vaid ühel koolitusel 7. klassis. Üllatav oli see, et kui miudu (nii enne kui pärast seda koolitust) oli selliste teemade puhul klass itsitamist täis, siis siis võtsid kõik asja juba pärast esimest poolt tundi rahulikult. Meelde on jäänud ka see, et koolitusi meil enam gümnaasiumiastmes küll ei olnud, 10. vist üks tund emakakaelavähi kohta ja üks HIV-i kohta, aga üldiselt jäid need tunnid ikka põhikooliaega. See ka selles mõttes kahe otsaga asi, et gümnaasiumis juba alustab/on alustanud paljud õpilased suguelu ja eeldatakse, et teadmised (või vähemalt allikad, kust küsimustele vastuseid leida) on kõigil olemas ja seega peakski selle "töö" ära tegema põhikoolis, samas põhikoolis on enamikul õpilastest ikka veel peal see ebalemise ja itsitamise periood, mille puhul tunneb nii teadmiste jagaja kui õpilane ise end väga ebamugavalt ja paljusid küsimusi ei julgetagi küsida. Üldiselt olen tähele pannud, et efektiivsemad on loengud, mida peab lektor, kes on sellele teemale spetsialiseerunud ja tuleb väljastpoolt kooli, kooli inimeseõpetuse õpetajad pelgavad ka ise neid "päris karme" teemasid üles tõsta ja siis (kuigi õpikus on õppematerjal olemas ja õpetaja vastava koolitusegi saanud), "hüpatakse" neist teemadest siiski vaikselt üle.
Üldiselt olen küll kahe käega selle poolt, et seksuaalhariduse peaks inimene saama suuremas osas koolist kui kodust!

Hakkasin meenutama nüüd.... mina ei ole mitte kunagi koolis seksist midagi kuulnud. Jah, see tund põhikoolis, kus mensist räägiti, seda küll. Käin 12das praegu, vaatasin et meil perekonnaõpetuse õpikus on sellest räägitud küll paar peatükki. Varem mitte. Niisiis ma olen täiesti iseõppija - internetist + naistearstilt peamiselt. Ja võin julgelt öelda, et olen ses osas targem kui suur osa teisi minuvanuseid.

Mina olen koolis päris palju kuulnud seksist ja raedusest, aga asi, millest üldse ei räägita, on see, millega rasedus lõpeb ehk sünnitus. Sattusin ükskord YouTube'is kogemata mingi sünnitusvideo peale, kus kõik näha oli ja ausalt öeldes oli pehmelt šokeeritud (kõlab võib-olla mõnedele vastuvõetamatult, aga esimene refleks oli mul okserefleks).

Mannu, muidugi oli tarvis mul minna youtube kohe ja vaadata mis seal siis nii jälestavat on. Sain vastuse. Hetkel küll last saada ei tahaks - igasugune isu läks ära!

Meile näidati põhikoolis või 10.klassis sünnitusvideot. Aga mitte õppevideot vaid õpetaja oli selle ise ETV pealt lindistanud. Ma tegelikult oletan, et mõned aastad tagasi (võibolla ka nüüd) ei olnudki sünnitusvideot kui ekstra sellist, mida õpilastele näidata.
Aga ma arvan, et neid seksiteemasid on koolis vähe küll. Selliseid teemasid peaks läbima kuidagi põnevalt, mitte lihtsalt teooriat rääkides... mitte ka praktikas , aga videod, arutelud jms.

Mul oli ka vaja hirmasasti mõni sünnitusvideo ära vaadadat. Ma nägin veel sellist leebemat varianti, kus kõik sujus ilusti, paar õmblust ainult. Vastik oli vaadata küll aga päris ära ei hirmutanud.
Internet on ikka super, kõik info on kättesaadav. Tuleb lihtsalt osata otsida. Kui inimesed teadvustaksid endale, et võiks ise hakkata infot otsima sünnitamise, seksi, suguhaiguste, menstruatsiooni, raseduse või mis iganes teema kohat, jääks ka neid lolle küsimusi vähemaks. Paljud lihstalt ei tule selle peale, et näiteks kavõi youtubes on õpetlike videosi ja põhimõtteliselt vajalik info on olemas ja rohkemgi veel. Tuleb lihtsalt ise asja vastu huvi tunda ja selle koha pealt end harida, puudutab see teema ju meid kõiki. Sellised küsimused foorumites, et al. kas ma võin rase olla? Mina ei mõista. Võibolla on see mingi psühholoogiline värk, et inimene satub paanikasse ja tahab kohe teiste arvamust kuulda ja hingelist toetust saada. Lapse saamine pole naljaasi, see on üks tähstamaid teemasi elus.
Mul kohe tekkis mõte. Mu õel on teismeline tütar. Ma võtan oma õega selle seksteema käsile, soovital tal oma tütrele näidata seda sünnitusvideot, see ei tohiks kedagi külmaks jätta.

Viimane olin mina, kuidas ma küll välja logisin vahepeal?!

Eeva kipub automaatselt välja logima, kui pikemat kirja kirjutatakse. Ära sellest ära ehmata.

Eks ma püüan nüüd lihtsalt tähelepanelikum olla:)

Mis te siis arvasite, et sünnitus on puhas ja kerge tegevus?

Ei olnud kunagi lihtsalt mõelnud nii täpselt selle peale. Aga jah, eks ta loogiline ole, et ei saagi puhas olla.

Ma olen koguaeg teadnud, et üks ta üks vaev ja valu on, aga seda niimoodi näha, kuidas laps tulebki välja. See on ehmatav. Nagu ikka, kui reaalsus ja ettekujutlus samaks ei osutu.

Kuulsin just hiljuti, kuidas üks neljakümnendates naisterahvas rääkis, et kooliajal oli neil ÜKS selleteemaline tund kooli õega ja kõige "targem" info, mida nad said, oli see, kuidas arvestada ohtlikke ja mitteohtlikke päevi. Sellega võrreldes peaks tänapäeval ikka päris head asjalood olema, või mis?

No, mina oleksin väga õnnelik, kui koolis räägitakse seksist ja muudest asjadest rohkem. See tuleks kasuks. KINDLASTI!