EEVA naistekas

Kas laenate teistele enda asju? Teete seda hea meelega või lihtsalt viisakusest?
Kui ei laena, siis kuidas ära ütlete?
On teil tuttavaid, kes tahavad laenata ja on sellega eriti pealetükkivad?
+ veel arutelu, mis läheb laenamise alla.


On küll olemas teema riiete ja aksessuaaride laenamisest, aga see miskit muud.

Kahe parima sõbrannaga laename küll üksteisele asju. Olen mina laenanud neile iPodi, nemad mulle kõrvaklappe või isegi telefoni. Ei ütleks just, et ei laenaks hea meelega. Aitan ikka abist välja, kui vaja on
Selliseid pealetükkivaid tuttavaid mul küll pole, oleks ka imelik, kui mõni sõbranna käib järgi ja küsib, et noh laenad v?

Mina olen igatahes täielik laenamisfoobik!
Olen mõelnud küll, et teen heateo ja ega keegi siis midagi ära ei lõhu nimelt, aga lõpuks on ikkagi nii, et mina kannatan.
Just täna sain tagasi laenatud lauamängu ja ma nii vihane . Osad kaardid on puudu, lisaks mängulaud on mingeid plekke täis. Nii ikka ei saa, et olen ainult lahke.
Ja meil mehega on paar sellist tuttavat, kes muudkui paluvad ja paluvad. Isegi sellest ei saada aru, kui autot ei taha laenata. How wierd is that? Raha laenamisest pole vist mõttet rääkidagi..
Ikka tullakse ja küsitakse, et kuule, laena oma digikaamerat. Ära ka öelda imelik, samas anda ka ei taha.
Ma ikka paras ihnuskoi ka, üldse ei taha midagi anda ega laenata. Osadele tundub lihtsalt nii loogiline, et rannas olles võin ju oma (kallist) päevitusõli ka anda, ega see paar tilka midagi tee.. Või siis pärast võib minu juukseharja ka veel takka kasutada ja keha minu kreemiga niisutada.
Nüüd ma olen natuke karmimaks muutunud ja lihtsalt ei laena/anna. Ja oi kui kuri bitch ma vahel paljudele tunduda võin .

Olen välja laenanud jalanõusid, riideid (isegi sokke), raamatuid, raha, dvd-sid, ehteid, kotte, lipse, mp3, telefoni jpm. Põhimõtteliselt ma võin välja laenutada peaaegu kõike, oleneb lihtsalt kellele ja mis otstarbel. Teen seda enamasti hea meelega.
Ise olen ka suht palju asju laenanud teistelt. Just üleeile laenasin sõbrannalt telgi ja naabritelt aia vooliku.

Oleneb inimesest. Parimale sõbrale olen minagi laenanud isegi telefoni, kui vaja. Temaga on ka nii, et tihti ei küsigi ma laenatud asju tagasi, luban endale jätta nähes, et teine tunneb asjast suuremat rõõmu kui ma ise. Samas teistele nii lihtsalt laenama ei kipu. Sõbrannadele just riideid ja ehteid. Ma lihtsalt ei usalda, kui teine küsib minu ise armastusega tehtud kleiti et minna sellega peole ja end läbi selle paremana näidata. No vot ei ole mina teistele mingi riidekapp.

Ei meeldi väga asju laenata ega ka laenutada. Samas olen seda kunagi teinud. Olen laenanud digikaid, mp3'sid jm. Ise kardan asju laenata.. Laenan enda asju väga väga lähedastele inimestele. Ning, mis puutub ka näiteks raha laenamisse, siis seda teen ka väga hoolikalt ja mõtlikult ning ei laena igaühele, kes küsib.

Mind on õpetatud enda asju mitte laenama. Eriti ei küsita ka- kõigil oma asjad olemas või kui ei ole, siis saavad selleta hakkama.. Minu meelest on imelik kasutada teise digikat, telefoni või ükskõik mida.

Tegelikult ongi õige õpetada oma lapsi mitte laenama väga enda asju (piiritlema laenamist). Tean juhust, kus sõber laenas sõbrale oma bike... sõpra ei ole enam meie - elavate seas..

Kui omal ei ole tõesti raha digika ostmiseks kuid minnakse reisile (mille jaoks ilmselgelt on raha) siis on ju hea laenata sõbra oma. Ma ei näe selles küll midagi halba, seni kaua kuni ära ei lõhuta.
Kui oma telefon lähe katki ning ei ole kohe võimalik uut osta kuid telefoni on hädasti vaja, siis ma ei näe samuti probleemi miks mitte seda sõbralt laenata.

Ma mõistan et ei olegi mõtet teiste asjadega elada. Kuid vahest tuleb lihtsalt midagi laenata kui vaja on. Kuna ma elan enam vähem selle põhimõtte järgi, et tee teistele seda mida tahad et sulle tehakse, siis üritan ikka võimalikel juhtudel laenata asju teistele. Sest kui teinekord omal midagi vaja läheb ka keegi anda ei taha siis on ka jamasti.
Vahest ei ole asi nii must-valge et laenamine on halb ja ongi kõik.

Mina ei küsi küll kunagi midagi laenuks - vähemalt seni pole küsinud, kui väljaarvata tõesti mõned üksikjuhud nt ootamatult vajalik bussipiletiraha. Lihtsalt ma ei tunne end mugavalt minna teiselt midagi nii küsima, parem olen ilma. Riideid/ehteid parimale sõrbrannale olen laenuks andnud ja selle vastu mul eriti midagi pole, aga üldiselt mulle eriti laenata ei meeldi, küsitud on küll, paar aastat tagasi isegi õmblusmasinat, aga no tõesti, nii kallist asja ma ikka igaühele ei anna kui veel ei saa kindlustada, et ta seda kasutada oskab korralikult!

Õmblusmasinat ei laenaks mina ka. Ma ei lase isegi oma silme all kellegil teisel seda puutuda. Ei tuleks kõne allaga.

mulle meeldib laenata, niikaua kui laenatud asi ilusti tagastatakse.

Ei laena ise ja ei anna ka ise enam laenuks midagi sest pean alati ise järele minema,isegi tagastada ei suvatseta.

Ei laena ise midagi teistelt enam. Kooli ajal oli riiete laenutamine tavaline ja kunagi ei olnud sõbrannadega probleeme tagastamise ega ka riiete hoidmise osas. See ol hea, kuna nii saime omada väga rikkalikku garderoobi teiste silmis Samasse seltskonda vaid ei tohtinud teine sama riidega ilmuda

Muude asjade osas olen ma üsna kriitiline. Isegi kui mul mõnd asja vahel on vaja, ei laena ma seda, kuna kardan, et sellega juhtub miskit ja ma pean selle kinni maksma. Ennekõike on aga ebameeldiv see, kuidas ma seda inimesele ütlen. Lihtsam ise see raha välja käia ja on teistmoodi asja hoidmine.
Minult pole samuti midagi laenatud, ju mu sõbrad sama suhtumisega. Kui endal seda asja ei ole, siis kohe teise oma ei kasuta. Kui just midagi unikaalset ei ole, mida vaid üheks korrakas vaja ning oleks liiga suur väljaminek selle ühe korra jaoks.
Fotokate puhul on minuarust see, et siis hakkabki kogu aeg ju laenamine, kuna endal pole. Tänapäeval saab juba tuhandega normaalse seebika kätte. Oma peeglit ma küll teistele ei annaks. Kui ikka suur fotograafiahuviline, siis on tal endal kindlasti aparaat, muul juhul võib mu seebikat kasutada, kui sedagi.
Mul sageli selline paranoia, et teine lõhub ära asja. Ma ise hoian oma asju väga ja sageli nii nagu oleksid nad mu lapsed Kardan, et laenaja võtab asja nii nagu, et no see vaid asi, osta saab uue. Mul on oma asjadega lausa suhe vms

Ei laena meelsalt teistele ega võta ka ise laenuks. Riided ja jalanõud on täielikult välistatud, neid ei laenaks suuremas hädas ka. Mõnikord kodutarbeid või raamatud nt. olen ikka laenanud. Ise laenates on mul aga alati suur hirm, et äkki rikun midagi ära ja pean hiljem uue ostma. Kui teistele laenan, siis ootan pingsalt seda päeva, millal omad asjad tagasi saan.

Angelina jutuga seoses tuli meelde, et kunagi miski 4-5 aastat tagasi, kui Sims 2 oli moeröögatus teismeliste seas, laenasin klassiõelt ka siis Sims 2, et endale see arvutisse installida. Seal on neli plaati ning ühe neist tegin katki kogemata. Oi kuidas ma nutsin ja mõtlesin, et nüüd on mu elu küll läbi. Ei julgenud rääkida vanematele ega laenajale. Lõpuks siis rääkisin isale ning ta oli kohustatud ostma uue mängu. Kuna see oli suht kallis(mingi 600.-), tulid mul süümekad. Ega praegugi pole kõige parem sellele mõtelda.
Aga mul siis üks sõbranna selline, kes laenas kunagi sugulasele 30.- ja nõuab seda juba aasta aega sisse vist. Teda ajab see nii närvi ning mina siis pean seda koguaeg kuulama, samal ajal kui tema on mulle 150.- võlgu ning ei kavatsegi ära maksta. See on suisa häbiväärne käitumine!

Ma ei tea kas ma olen seda maininud, aga üks tüüp oli mulle kunagi 150.- võlgu, ning kui ma talt seda tagasi küsisin, siis ta sõimas mul näo täis, et milleks mul seda raha vaja on:dry:???!!!

Selle rahaga on mul ka üks selline juhus, et äks sõbranna on mulle 70.- sees ja seda juba üle aasta, aga see ei olnud ka selline n-ö klassikaline laenamine vaid mingi ürituse jaoks oli vaja ühiselt midagi osta ja pärast jagasime summa ära. Ja ta mingi aeg isegi võttis raha kaasa, aga siis polnud mind seltskonnas jälle, mina küsisin teinekord, siis tema unustas ära...jne Igaljuhul oma raha pole ma saanud siiani. Ja nüüd on mul väga imelik juba küsida ka, kuidagi nii vana asi, mida meelde tuletada...samas tahaks oma raha tagasi ka ju!


Ja angelina rääkis täpselt nii nagu mina ka mõtlen!

Mul polegi selliseid sõpru ega tuttavaid, kes minult midagi laenata tahaksid, seega pole probleemi, sest teeksin seda vist suhteliselt vastumeelselt või üldse mitte. Aga kui keegi avaldaks soovi, siis oleneb muidugi, millega tegu ja kes laenata tahaks. Riideid vast usaldusväärsele isikule ikka laenaks (kui leppida kokku, millal ja kuidas selle tagasi saan), kuid näiteks peegelkaamerat ja suurt summat raha küll mitte.

Just minu mõte.