EEVA naistekas

Kas oled ristitud/leeritatud? On see sinu jaoks oluline? Kas lapsi peaks imikuna juba ära ristima? Peaks seda üldse tegema?

Ei ole ja tean väga väheseid, kes on. Mees räägib, et tema on ka, et risivanemad tal ja puha, aga ei ütleks, et tal nüüd seepärast midagi teistmoodi. Mina seda küll oluliseks ei pea. Ei ole teemasse süvenenud, aga see ju miskitpidi ikka kristlusega seotud? Seega jah, jäägu see usklikele. Samas võib see olla ilus sündmus, et samas ka teatada inimesetele laste sünnist ja siis nö pidulik üritus. Kuid ajavad ära ka katsikud. Minul isiklikult ristimisest üpris ükskõik.

Ma tean just paljusid, kes on nii ristitud ja leeritatud. Minu jaoks on need tegevused sügavalt usulised, kuid ma ei tea ühtegi, kes oleks end usu pärast ristida ja leeritada lasknud. Ikka vaid seepärast, et kunagi lihtsalt kiriklikult abielluda saaks või et lihtsalt asi tehtud oleks.
Minu meelest on väga veider kui ristivanemateks valitakse oma sõbranna või sõber (tean selliseid variante mitmeid). Ristivanema roll on ju aidata kaasa ristilapse (kristlikul) kasvamisel! Aga Eestis on ristivanem pigem see, kes kingitusi toob.
Ise pole ma ei leeritatud ega ristitud, sest tunnen, et trügin sellesse, millesse ma ei usu. Ma ei tea piiblist, Jumalast jms mitte midagi ning tunnen, et lasta end leeritada ja ristida oleks silmakirjalik.
Samuti ei peaks väikseid lapsi, kes ise otsustada ei suuda, lasta ristida. Neil peaks olema ju valikuvabadus.

Ei ole ristitud.
On üsna palju tuttavaid, kes on ristitud, kuid 2 sõbrannal on ristivanemad täiesti võõrad. Üks sai endale soomlastest ja teine sakslastest ristivanemad. Minu arvates see ei ole eriti mõtekas.

See on ka nõme, et ristivanemaks tahad saada, tuleb enne leeris käia

90ndate alguses oli ristimine "moes" ning isegi minu ateistist ema mõtles selle peale, kuid Jumal tänatud, et seda ei tehtud. Pooldan valikuvabadust ning lastele ei tohi enda uskumusi peale suruda. Käisin väiksena pühapäevakoolis, kuid juba seal jäid õpetajad minuga hätta, kuna küsisin liiga palju (ja tihti ka selliseid asju, millele nad vastata ei suutnud). Sealt ka umbusk kristluse kui sellise suhtes. Olen omal käel religioonide kohta uurinud ning teinud oma lõpliku valiku aastaid tagasi.

Sugulane käis spetsiaalselt selleks leeris, et oma lapsed ära ristida. Ja tulemus? Väiksed poisiklutid kannavad kaelas ristiga ketti (usu reklaamimine, ka ei poolda) ning teevad vingus nägu, kui küsid a kesse jumal on? Pole näinud ega kuulnud

Ei mõista väikeste laste ristimist, neil peaks siiski valikuvabadus olema. Ise olen ristitud, pole midagi selle vastu ka. Leeri ka kunagi kindlasti minek, kui kellegi ristiemaks tahan saada. Muud tähtsust sel minu jaoks polegi, no abiellumine ehk ka.

Mina olen ristitud, aga midagi ma ei usu küll, kirikus ka ei käi. Mind ristiti, kui ma vist 5-6 olin, mul pole midagi selle vastu ka, et nii tehti. Mulle meeldib, et mul on ristivanemad ka. Ristiisa võtab mind peaaegu nagu oma tütart, ristiemadega suhted nii lähedased ei ole (ühte pole mitu aastat näinudki).
Suurem osa inimestest, keda tean, ei ole ristitud, aga kaks on isegi leeritatud.
Selle vastu pole ka midagi, et väikseid lapsi ristitakse, sest tegelikult see mingeid tagajärgi endaga kaasa ei too, kui ei taha.. Praegusel ajal on see laste ristimine jah rohkem mingil suvalisel põhjusel.

Minu teada peab olema ainult ristitud selleks, et ristivanemaks saada, sest mäletan, et mu ristiisa ristiti natuke enne mind, et ta mulle ristiisaks tulla saaks. (Leer on kiriklikuks laulatuseks vist ainult vajalik.)

Ei ole ristitud ega ka siis järelikult leeritatud. Ma ei ole ka vastavat usku, seega ei saa ma aru inimestest, kes teevad seda ainult kirikliku laulatuse eesmärgil. See on nagu usule näkku sülitamine, et noh ilus on siin kirikus pulmi pidada küll, aga ega me siin käima ei hakka ja mingit Jumalat ka ei usu..

Poppyga nõus. Ristimine ja leeritamine jäägu ikka eelkõige neile, kes sellesse usuvad jne. No milleks on vaja "Moe pärast" lasta oma laps ristida kui ise sellesse ei usu ja perekonnas vastavat (kristlikku siis nt) kasvatust ei ole?


Ise muidugi ristitud ei ole ja ei pea ka oluliseks seda kirikus abiellumist. Enda lapsi ei kavatse kindlasti ristida, seda muidugi va juhul kui mees on sügavalt usklik või midagi.

Leeritamine? Kas selleks ei pea esmalt pikalt leeris käima, istud iga nädalavahetus sisuliselt kirikus ja sulle räägitakse piiblist lugusi ja seletatakse neid lahti vm? Seega eeldadatakse, et sa ikka tead jumala kohta midagi. Mul paar sõbrannat leeris käinud.


Ise ei ole ristitud. Arvan, et ristitud inimeselt ei võeta valikuvabadust ära. Kui ei meeldi ja ei usu, ära kanna risti. Kes sind selle eest karistab, kui sa jumalat ei usu?

Mu vanaema oli ristitud/leeritatud ja tema ärasaatmine toimus kirikus (peale seda,kui olime tema kodust lahkund ja enne surnuaeda minekut) kuid täditütar ei olnud ristitud/leeritatud ja teda kirikusse viia ei saand või ei tohtind,et kodus saadeti ära ning siis surnuaeda viimsele teekonnale ning kusjuures temal oli babtist vms jutustamas,aga vanaemal kiriku preester,see võis valikuline olla,aga pole kindel.


Et selline võrdlus.

Mind pole ristitud. Mu vanemad leidsid, et kui ma tahan seda kunagi teha, on mul endal see võimalus. siiski kannan ma <a href="www.google.ee/imgres?imgurl=http://uploa...>risti</a>, kuid kuna see on elu sümbol. Mul on selline hõbedast, ette külge on graveeritud "Everyone meets her" ja taga on ühed daatumid. Ja kuna ma selle ükskord leidsin, ei tea ma, kellele see on kuulunud.. arvatavasti mõnele väiksele lapsele, kellel oli nahast rihm katki läinud.. kuid omanikku leida mul ei õnnestunud.... Siiamaani on see mulle õnne toonud:angel:

Tegelikult on üldse vale arusaam, et ristikandmine tähendab koheselt usku Kristlusesse. Seega pean mina neid inimesi rumalateks, kes näitavad näpuga ristikandvatele inimestele. Rist kui selline sümbol oli olemas üldse enne Kristlust. Seega, on täiesti normaalne kui kantakse risti, kuid mitte usutunnusena.

Minu

Eks see kirikus abiellumise komme on kuskilt seebikatest ja üldse telekast võetud. Minule küll ei meeldiks, kui minu pulmapäeval hakkab keegi mingit Jumala juttu ajama. Näeks nii silmakirjalik välja.


Ja arvan ka, et mis valikuvabadust see ikka ära võtab. Ega see pisike sündmus elu ju muutma ei hakka. Umbes sama, et nüüd laps peaks ikka ise valima, kas tema esimest sünnipäeva pidada või mitte. Mingit märki selle ristimisega otsaette ei panda ja usku ka külge pookima ei hakata.