EEVA naistekas

<A href="www.yfu.ee/index.php?lang=est&lk=7&q...t&lk=7</A> seal on kirjas kõik informatsioon vahetusperest, kuna hädasti oleks vaja, sest on väga palju toredaid õpilasi, kes sooviksid eestisse tulla. kahjuks saab veerand tahtjatest, sest eesti inimesed pole hakkajad selles osas. ehk keegi teist tahaks enda perre vahetusõpilast? võibolla pole mõni sellest kuulnudki, see tõttu mõtlesin kirjutada. kui keegi on olnud, siis võik muljetada, ehk kellelgi tärkab huvi

Ma põhimõtteliselt ju võiks, aga ma olen liiga vana. Selle eest olen muude projektide raames enda toas inimesi majutanud

me oleme ka perega ühte hispaanlast majutanud. rääkisin temaga inglise keeles, hästi sõbralik ja tore poiss oli ;)sel põhjusel oligi meie juures , et tema ja minu vend osalesid mõlemad mingis projektis. a ta mingi 4 päeva vist aint oligi

lahe oleks kui remont valmis saaks, poleks mul selle vastu küll midagi

2009/10 õppeaastal oli meil poiss Saksamaalt.. Minule isiklikult andis see väga palju juurde, sest mõne nädala pärast endalgi ju teisele mandrile minek. Augustis tuleb juba uus.. Pere sai ka vist mingi pisiku, sest kui eelmine aasta käisin perele väga kõvasti "pinda", siis see aasta polnud mingit lunimist vajabi. See aasta tuleb tüdruk Saksamaalt ja hakkab elama minu toas.. Ja ma arvan, et mitte keegi pole selleks mitte kunagi vana.. On ju ka selliseid peresid, kus lapsi üldse pole ja n-ö vahetusvanemateks on ikka üsna pensionieas inimesed, aga see on enamasti Eestist väljaspool See on ikka kogemus missugune! Kui vähegi võimalik on võtta, siis südamest soovitan.

Ma ei tea, kas ma olen imelik, aga mina ei kujutaks jälle üldse ette, et minu kodus, veel enam minu toas elaks aasta aega keegi võõras. Ilmselt on mul lihtsalt liiga suur privaatruum või midagi, sest mind häirib isegi see vahel kui mõni teine pereliige päevasel ajal koju tuleb, see on just nagu minu aeg ning seda võiks alati rohkem olla. Samamoodi ei kujutaks ma ette selliseid perekeskseid sündmusi nagu nt jõulud, kas see vahetusõpilane ei tunne ise ennast viienda rattana vankri all, isegi kui perekond seda ei arva? Ma kardan, et mina küll tunneksin. Ma saan aru, et see võib tohutult kogemusi juurde anda ja väga suure osa ajast on see kindlasti ka väga vahva, aga mina lihtsalt ei ole selline seltskonnainimene. Mind häirib vahel isegi see, kui kusagile puhkusereisile minna mingite tutavatega koos, kogu aeg peab ikka arvestama siis ja ei saa teha asju ikkagi nii nagu oma perega teeksin. Tegelikult nii hetkmõttena arvan, et see meeldiks mulle, aga tundes ennast, kardan, et see hakkaks mind pikapeale väga häirima!

Kui õpilasele pere meeldib ja vastupidi, siis pole sellised probleeme nagu sa välja tõid. Esimesed kuu aega oli küll tunne, et n-ö külaline on külas, aga peale esimest kuud see kadus.. Ja täpselt nagu tavaline hall argipäev, aga üks laps juures, kes eesti keelt es mõista. Ja peale paari kuud pole see inimene VÕÕRAS, ta on nagu pereliige.
Kuna mul naguinii hetkel toas remont, siis pooled asjad on kastides.. ja ma ei kohtu temaga ju kordagi, sest mina olen Uruguays ja tema on siin, Eestis. Ja siis kui mina tagasi tulen, on tema juba läinud. Nii et mind ei häiri see, sest enamik minu asju on naguinii ära pandud. Aga.. kui mina oleks ka Eestis ja tema minu toas , siis ma ei suudaks...


Eks see sõltub väga palju ka perest. Kõik ei ole nii avatud ja pole valmis aasta aega enda juures kedagi täiesti tundmatut inimest majutama. Sellepärast see vabatahtlik ongi..