Meil on muidugi täiesti seinast-seina õpetajaid. Isegi aktusel on mainitud, et oleme kooli kõige hullem klass. Seega on õpetajatel palju tegemist meiega. No muidugi, kui luubiga õpikuid põlema pannakse ja televiisori ekraan tooliga sisse pekstakse (see viimane kusjuures kogemata).
Inglise keele õpetaja on nõrganärviline. Umbes kord nädalas ta meil tunnis nutab ja räägib, et tema meid enam ei õpeta. Eesti keele õpetajale kuluks ära paarinädalane puhkus Jämejalas, sest ta rebib lausa vihikuid puruks närvilisusest. Bioloogia õpetaja arvab endast väga palju, aga me vaidleme terve klassiga iga tema lause peale nii vastu, kuidas suudame. Füüsika tund on vist ainuke, kus VAHEL ka vaikus on, sest füüsika õpetaja on üks vanemat sorti mees, kes on tõesti karm. Ükskord karjus mulle, et ma olen koba, sest ma ei osanud katset tehes mingit asja kinnitada.
Matemaatika õpetaja on vist ainuke, kes meie pahanduste üle ka naerab ja väga palju lobiseb. Teda me kasutame ära, sest teeme tihti tunnis muudest asjadest juttu ja siis õpetaja lobiseb pool tundi Miljonimängust või Aljošast.
Geograafia õpetaja loobub vahetevahel meie õpetamisest ja puhkab 15 minutit ukse taga. Seejärel tuleb sisse ja paneb kõigile ühe, kellel töövihik täitmata on. Kehalises me vaidleme ka õpetajaga kohutavalt palju ja tavaliselt ta annab alla ja lubab meil pesapalli mängida, kui me lihtsalt keeldume jalgpalli mängimast. Kunsti õpetaja ei tee teist nägugi, kui poisid maailma suurimaid roppusi üle klassi karjuvad ja kaasõpilaste pinaleid aknast välja loobivad. Õpetaja istub lihtsalt oma laua taga ja kirjutab tööde hindeid vms. Ka ajaloo õpetaja kipub alla andma. Paar korda on ta direktori pidanud tundi kutsuma, sest terve klass karjub 'lalalllalallalalalalallaaa'. Keemia tunnis oleme ka rahulikud nagu füüsikas, sest õpetaja on vanem naine, kes täiesti ära keerab vahest. Vene keele õpetaja teeb näo, et neid lärmamisi ja nõmetsemisi tunnis ei ole ning õpetab meid rahulikult edasi. Tööõpetuse õpetaja on meil nagu sõbranna. Muidugi on asi selles, et poisse seal ju pole. Töpa õpetajaga arutame igasuguseid asju üheskoos ja lobiseme nagu pöörased. Muusika õpetaja naeratab koguaeg ja palub meil lõpetada ning nii terve tunni.
Selle jutu mõte oli see, et üldiselt lasevad meie õpetajad endale päris lõbusalt pähe istuda ja kui nemad meile keerata üritavad, siis tuleb terve klass appi, sest meil on 106% ühtne klass.
Mitte ühelgi inimesel meie klassis pole käitumishinne eeskujulik. Isegi minul mitte.