EEVA naistekas

spikerdasin ka ikka päris hoolega,reaalainetes mitte,need jäid niigi meelde,aga füüsika ja mata valemeid küll tuupida ei viitsind,ajaloos aastaarve ka mitte,neid siis spikerdasin.üldiselt olin õpetajate lemmik,istusin alati esimeses pingis ja tegin nägu,et kuulan huviga,ei seganud kunagi tundi ja siis kui töö tuli,passis õps ikka rohkem seal tagumiste pinkide juures,et need maha ei kirjutaks ja esimestes pinkdes sai vabalt kõik õpikust maha vehkida.tavaliselt tegin veel nii,et panin vihikule hästi kirju paberi ümber ja sinna peale tegin spikri ja kui näiteks matas oli töö siis kirjutasin kirjanduse vihiku peale spikri ja kui mata töö ajal kästi kõik asjad laualt ära panna,siis küsisin süütu näoga,et kas ma kirjaduse vihiku võin alla võtta,sest kui paber palja laua peal on,siis on jube ebamugav kirjutada ju.
ja no kuna ma olin nn.eeskujulik õpilane,siis lubati ikka vihik alla võtta,nii siis spikerdasingi;)

Ma lugesin teksti telefoni, tegin nagu videod, mingi 5 erinevat, nagu et ioga teema v asi erinevavideo alla, sis oli hea


See oli minul lõpuklassis põhiline, ja just sellistes ainetes nagu ajalugu ja bioloogia- mõisted ja asjad Väga lux noh. vahele ei jäänud


teine võimalus telefoniga pilti teha ja pärast suumida, sis saab ka- aga see suht keeruline ja tüütu meetod.


On ka neid kleepsuga märkmepabereid eesistuja kapuutsi alla kleebitud


Olid ajad kahju et enam kooli ei käi :S Aga kindlasti lähen veel kunagi!

Jaah, nii lihtne on spikerdada, kui on kirju töövihiku paber vms. Ja siis paned päeviku ja pinali tunnis sinna peale , ja töö ajal natukene liigutad pinalit ja päevikut, ning ongi kõik olemas. Pärast kustutan kõik vihiku äärelt ära ja saab uuesti teha. Aga mõnikord ei jää harilik hästi peale, siis teen pastakaga ja pärast vahetan paberi ära. Nii saab teha vaid üks või paar korda aastas kahjuks

mul on nt olnud mingi tableti või vitamiinipurk laua peal. sinna on peale kleebitud koostise jms silt. olen tihti printinud ise väikses kirjas sildikesed välja ning purgi peale kleepinud, kõige lihtsam spikerdada ja raske avastada, kuna see ei paista välja sealt. paljud klassikaaslased on mult selle nipi varastanud, päris kahtlane, kui kõigil tabletitopsid laua peal...xD ma kusjuures veel ütlesin oma ajalooõpetajale, et ta ei taha ju, et minuga midagi hullu keset tundi juhtuks- teesklesin täiega haiget, kellel võivad keset tundi mingid hood hakata.XD


MP3ga spikkimist pole ma kunagi proovinud. aga nii oleks arvatavasti hea, et juhe läheb KÕRGEKAELUSE ALT kõrva, ning juuksed muidugi ees. plussiks on veel see, kui istud klassis seina vastas. mp3 oleks arvatavasti ajaloos hea, kus me peame iga kontrolltöö ajal kirjutama pika kokkuvõtte õpiku mingist osast,väga üksikasjalikult, kui viit tahad. siis ongi hea- aeglaselt loen mp3'le peale ning aina kirjutanB) pähe ei suuda ma seda kunagi õppida- ALATI olen spikerdanud...ma ei tea kedagi, kes ajaloos ilma spikkimata viie oleks saanud.

Ma pole kunagi vahele jäänud ja üsna nahaalselt spikerdan füüsikas iga kord, kui on töö. Ühe korra olen teinud ilma spikrita ja ühe korra polnud mul seda lihtsalt vaja. Teooria õpin pähe, aga valemeid keeldun pähe õppimast ja kirjutan pisikeses kirjas paberitükile, mille peidan kalkulaatori ja seda katva plastikkaane vahele (noh, kalkulaatori panen selle kaane peale ja nende vahele panen paberi, ja siis töö ajal lükkan arvutit ülespoole).

A ma olen nii ka teinud, et pastaka kest on läbipaistev ja siis pistan rullis teksti spikriga sinna sisse

Eks spikerdanud olen ikka.


Minu õppimis meetotiks ongi kõigepealt spikri tegemine. Iseasi, kas ma seda kasutan või mitte.

Ise spikerdasin koolis päris palju. Vahele olen ka jäänud. Aga meil koolis oli nii, et abituriendid pärandasid tutipeol 11ndikele kasti spikritega, mida 12ndas vaja võib minna Mina sain päris asjalikke spikreid

issand, kui lahe.

Mina spikerdan kogu aeg, eriti füüsikas, keemias, geograafias ja ajaloos. Ajaloo õpetaja on nii loll, töö ajal ta ei jälgi kedagi. Istub seal oma laua tagas ja asjatab. Ise teen õpiku lahti ja kirjutan kõik rõõmsalt maha. Kodus muidugi tõmban tähtsamatele lasuetele jooned alla, et mitte pika loru sinna kirjutada. Füüsikas olen teinud pidevalt valemite ja mõistete kohta spikreid. siis geograafias kasutan õpikut ja teen ka spikreid. Keemias oli mingi teoreetiline töö, igasuguste sulamite peale, et millest need koosnevad. Siis ma tegin harilikuga tugevalt Mendelejevi tabelisse märkmeid,nii et kui peale vaadata ei ole näha, aga kui pöörata natuke valguse kätte, siis on seda kirja väga hästi näha ja saab vabalt maha kirjutada ja olen ka pinalisse pannud.

kusjuures mul on ka nii. või et siis nagu väike kokkuvõte. ajaloos ma teen seda kogu aeg. meil on nii, et kolme või nelja peale teeme kokkuvõtte ajaloos ja siis paneme kokku ja üks prindib välja. siis on spikker olemas ja selgeks saab ka. vähemalt oma osa küll ,edasine on juba oma mure.
pinalisse on pandud ja seda läbipaistva pastaka varianti olen kasutanud ja kirjut paberit ja üldse vihiku taha kirjutamist. kilekaante alla panen tavaliselt sellised suuremad lehed, kui on midagi. näiteks see ajaloo spikker/konspekt on tavaliselt päris suur ja siis ta on mul seal vihiku kilekaante all. joonlaua peale olen kleepinud ja matas muidugi kalkulaatori kaane peal on kleepepaber, kus asjad peal, aga meil on selline õpetaja, et ta lubab valemeid kirjutada spets lehe peale nagunii, nii et vahet ei ole. tal on see suva. ta teab, et mata ei olene vaid valemitest. füüsikas teen lihtsalt vihiku lahti, õpetaja kõnnib seal ringi, aga sellest pole midagi tavaliselt. meil ei ole füüsikas nii range kord ka tunnis nagunii. igast erinevaid viise on...

Spikerdan harva, aga vahepeal näiteks venkus on ette tulnud küll. Ma olen kirjutanud kas siis paberi tükile ja pannud pinalisse, või siis kirjutanud harilikuga vihiku viimasele lehele. Olen spikerdanud ainult sõnadetööde ajal. Kui sõbrannaga istun , siis ta hoiab näiteks vihikud põlvede peal ja kui õps mööda läheb, siis surub põled täiega vastu lauda ja vihikud pole näha. Seda venku tunnis ei saa juhtuda, sest meil väga karm õps. Kordan, ma arvan et targem on ära õppida ja spikerdan harva.

Ma olen terve gümnaasiumi aja aind spikerdanud ja enamasti olid mul spikrid kas tööde alla paigutatud või pandud pinalisse

Neljapäeval oli matas eksam, natuke ikka spikerdasin. Spikker oli šokolaadikarbi sees šokolaadi all. Hakkasin šokolaadi sööma, et valemit näha, veel olen kleepinud spikri veepudeli peale, kus need nn koostisained vms on! Õpetajad ei käi klassis ega auditooriumis ringi, tegelevad oma asjadega ja väga hea on maha kirjutada, inkasse teen ka väikse spikri.

Ma gümnaasiumis spikerdasin peaaegu iga kontrolltöö ajal. Eksamite ajal pole aga kordagi vikki teinud. Nüüd kõrgkooli esimese aasta jooksul tegin ühe korra nii, et vaatasin konspektist maha. Eraldi spikrit polnud.

Ei ütleks...

Aa,ja unustasin lisada, et mina ei spikerda. Pigem saan ausa näoga kahe ja teen selle hiljem järgi. Ausalt öeldes spikri kasutamine on suht mõttetu, selle tegemine aga vajalik mu meelest.

Mina spikerdan ka palju.. Arvutiõpetuses iga tund, kui töö on. Või kas just spikerdan, pigem kirjutan maha kellegi vihikust või küsin.. Õpetajal ka suhteliselt suva selle koha pealt. Vihikut mul selle tunni jaoks üldse pole. Aga ega igas tunnis see nii pole. Mul ka enamjaolt nii et spikri teen valmis, aga vaja eriti pole, kuna asjad jäävad meelde. Geograafias on iga töö ajal spikker valmis, aga harva kasutan. Ained, kus kunagi ei kasuta on eesti keel, matemaatika, inglise keel. Vene keeles ka eriti mitte, vahel ainult sõnadetöö ajal. Muusikaõpetuses ka spikrit ei tee tavaliselt, kuna see on lihtne.

Arvutis teen vahel väikese spikri, kui vaja on, aga jah väga harva kasutan..Tavaliselt enne töö äraandmist kontrollin üle, aga julmalt maha kirjutada ei ole vajadust.

Kaks korda elus olen vist millegi seesugusega hakkama saanud. 1) 7-klass vm, klassiõde, kes istus ajaloos mu taga, tegi spiku ja kleepis selle minu tooli seljatoele, eks ma siis vahtisin ka seda sealt kael kahekorra, ja 2) füüsika kontrolltöö, tegin spikri küll aga töö ajaks taskusse ununes ta ikka.


Aga ega ma ka päris puhas pole.. maha olen vehkinud otse õpikust/töövihikust nii ajaloos, bioloogias kui füüsikas, mujal vist mitte. Mult oleks spikri kirjutamine palju rohkem vaeva võtnud, kui asja selgeks õppimine, seepärast siis ka see nahaalne mahavehkimine.