EEVA naistekas

Kas te olete olete kunagii koolis spikerdanud?
Kuidas?
Mis nippe veel oskaksite soovitada?
Tegelikult mul pole plaanis spikerdada ega midagi ,
lihtsalt huvi pärast küsin .

mul oli üldiselt nii, et kui kirjutasin mingile väiksele paberile megaväikses kirjas spikri, siis jäid mul need meelde ka ja polnudki seda vaja kasutada
mäletan, kuidas õpetajad isegi ütlesid, et kui te ei viitsi õppida, siis tehke vähemalt spikrid, midagi siis ikka meelde jääb \ /

Harva. Aga kui spikerdada siis juba õpik lauale lahti Osades ainetes täitsa saab nii. Ning muidugi saab ka oskajate käest küsida

Ise vahepeal spikerdan , muidu ise täna valmistasin 'Microsoft Wordis' ühe spikri .. Panin väikse fondi & asi korras

m, kui, siis ainult muusikaajaloos.
ma olen seal aines 3 korda spikerdanud. aga noh, seal mul põhilised hindedki 3-4 -d :oops: ükskord oli hea viis. mul oli suur-paks sall ja siis see oli natuke loperguselt ja lohvakalt, ja ma panin sinna sisse paberilehe. sujttore oli, 5-e sain. mõned blondiinid spikerdavad koguaeg. aga minuarust on mõned asjad loogilised ja neid on hea meelde jätta.

Ma teen suht igaks tööks spikri, sest see on mu õppimismeetod. Jääb hästi meelde kõik. Niisama konspektist asju lugedes ei tule seda süstematiseerimisloogikat jne. Mingil määral loeb ju pildimälu ka - tean täpselt, misasi kuskohas seal spikril asub.

Töödes viimasel ajal neid kasutada ei viitsi, sest suudan ka ilma spikrita tööd ära teha. Põhilised ained on füüsika ja ajalugu. Mates on sellised püsivad trigonomeetria ja tuletiste valemid ja need nurkade täpsed väärtused. Tavaliselt asjad, mis spikritele üles kirjutan on mingisugused loetelud jms punktide kaupa välja toodud asjad, aga samas ei saa öelda, et ma ilma mitte midagi ei oskaks.
Täna näiteks oli muusikas mingi 9 autori peale töö, kirjutasin omale numbrid käe peale ja ülejäänu vastasin muusikakoolis kunagi ammu õpitu põhjal ära

Meetodiks on tavaliselt valgendaja pinalis. Käe peale kirjutan asju, kui töö tuleb ootamatult. Keemias mingid reaktsioonide tüübid näiteks või saksa keele käänete tabel

Ja veel meenus - kunstiajaloos oli meil spikrite tegemine KOHUSTUSLIK. Spikri eest sai eraldi hinde ja võis spikrit töö lõpus 15min kasutada.

Keskoolis sai küll igasuguseid asju proovitud, enamasti siis, kui ei jõudnud õppida või pea lihtsalt ei võtnud mõnda asja.
Aga nüüd (kõrgkoolis) ei spikerda üldse, pole vajadust ja raskemate ainete puhul lubatakse eksami ajal konspekti kasutada - kas siis terve töö või mingi praktilise ülesande lahendamise ajal.

Üldiselt püüan spikerdamist vältida, aga kui juba spikri teen, siis midagi jääb ikka meelde.

Ma ei tea. Ma näiteks kirjutan praegu 15lk kirjanduse konspekti arvutisse, spikriks seda vist eriti teha ei saa, aga jääb super hästi meelde, kui veel pärast paar korda üle lugeda.
Paljud õpetajad on ka seisukohal, et spikerdage, aga ärge vahele jääge (va mõned õpetajad, kes käsivad spikreid kasutada).

Jah, tavaliselt ma töötan ka teksti läbi. St, lugedes väga ei jäägi meelde, aga näiteks võtan vihikutesse tehtud konspektid ja raamatu peatükid ette ja teen omal õppimiseks minig kokkuvõte. Kui kokkuvõte valmis saab, siis enamasti on peaaegu kõik selge ka.

Spikerdan suhteliselt harva - kui, siis ainult keemias ja füüsikas, nendes tundides saab kasvõi õpiku lahti teha keset tööd(ja seda võimalust kasutavadki enamus ära)

eelmistel aastatel sai ikka päris nahaalselt viimastes pinkides maha kirjutatud. praegu mitte nii tihti, aga ette tuleb küll (enamasti, kui polnud aega/huvi/viitsimist asja kätte võtta ja endale selgeks teha)

tavaliselt füüsikas, kus praktilist tööd teeme 3 aasta jooksul 2 korda - enamasti mehaaniline sõnastuste pähetuupimine. bioloogias ka (a la mitokondri ja desoksüribonukleotiidi 12 ül-t).

töid kirjutame A4 lehele niiet väga lihtne on kodus õrnalt harilikuga vastused ära kirjutada ja enne töö andmist need kustutada. pinginaaber kleebib wordis tehtud spiku joonlaua taha, siis saab rahulikult ilma paanikata joonlaua ümber pöörata, kui oht lähedal peaks olema
osadel klassiõdedel on läbipaistva kaanega päevikud, sinna alla saab ka spikri ära peita ja, pinal ees, maha kirjutada.
õpikust/vihikust mulle maha vaadata ei meeldi (tegelt pigem ei julge). ma ikka piisavalt paranoiline ja enesekeskne inimene - arvan, et keegi mind pidevalt jälgib
tööde valmiskirjutamine on ka ette tulnud vahel, eriti kui kursuse hinne hakkab välja tulema

Meil on ajaloo õpetaja nii seniilne, et isegi kui ta näeb, et maha kirjutatakse, ta unustab selle kohe ära. Ühes tunnis klassivend jäi vahele, õpetaja võttis töö ära ja panin oma laua peale. Tunni ajal tüüp läks ja võttis oma töö, istus ettepinki ja kirjutas rahulikult edasi.
Aga ajalugu ongi mõttetu aine, nii et vahet pole.

Samas reaalained on sellised, et kui ikka ainult mõistete töö pole, siis selleks, et spikerdada, peab ikka midagi oskama.

pigem ütleb keegi teine mulle ette. nt pingunaaber viib töö ära ja vaatab seda sja mida mul vaja on õpikust ja ütleb mulle.

Ma tegin ka alati spikri, aga tihtipeale ei kasutanudki seda kuna spikritegemisel juba kõik sai pähe õpitud. Mina tegin alati spikri arvutiga, kõige pisema shriftiga

Mina kah spikerdan ikka vahest. Aga nüüd seline küsimus, et kui paljud teist on vahele jäänud? Ja mida siis tehtud on? Mina isiklikult pole kunagi vahele jäänud, osav olen

Mina ei ole ka mitte kunagi vahele jäänud.

Ma olen vene keeles ühe korra vahele jäänud.. Või noh õpetaja kirjutas lihtsalt hindeks viie küsimärgiga.
Teist korda vist ei saa vahelejäämiseks lugeda, sest õps vaatas küll pinalisse, aga ei saanud aru, et see valgendaja seal spikker oli

Üldiselt ei tehta midagi.

Ega ma nii vist küll pole spikerdanud, et kirjutan kodus mingi suure spikkri valmis ja siis võtan selle kooli kaasa ja peidan kuhugile ära. Olen lihtsalt vihikust piilunud ja vihiku või TV kaantele kirjutanud midagi. Ja loomulikult olen pinginaabrilt ka küsinud.
Tänagi spikerdasin vene keeles, kijutasin mingid tobedad sõnad vihiku ääre peale

üks hea moodus siis. võtate joonlaua, teisele poole kleebite spikkri. hea oleks, kui joonlaud poleks läbipaistev, sest muidu on ju mingi valge paber teiseltpoolt ära näha. ja kusjuures vägapalju asju mahub peale. ja kui uut on vaja teha , tõmbate lihtsalt paberi ära ja eks sis teinekord liimite uue paberi sinna. isegi kontrolltöö ajal olis see trikk kasuks.