EEVA naistekas

nii, vaja oleks mõnd mõttesähvatust või lauset või mida iganes, mida saax ära kasutada või millest rääkida sellel teemal:
"üksteisest pimesi me mööda käime.." (m. under)
sama tsitaat oli tänavuse kirjandi üheks teemaks ka.
on mõtteid?
väga tänan kõigi ettepanekute eest.
(asjaga on kiire kah-2 peäva aega veel).

Hm. Ma ise kirjutaksin sotsioloogilise artikli. Inimlikust hoolivusest ja abivalmidusest ja ühiskonnakihtidest. Näiteks võiks paari lausega kuhugi toppida sellest saatest "meie kangelane" vms. Igatahes mul on alati sellised asjad hingelähedased olnud. Et meil ühiskonnas on liiga vähe hoolivust ja liiga palju kibedust ja ükskõiksust. Vot.

No mul tuli kohe pähe armastuse ja sõpruse teema st sageli otsitakse kalleid inimesi kaugelt, kuigi tegelikult on nad meil siin samas kõrval - ainult tavaliselt me ei märka neid.

hmm, päris head ideed...aga äkki veel midagi kellelgi juurde lisada?

Mina kirjutaks, et me liiga kinnised (see va põhjamaa rahvas) ja ei kipu eriti naabriga suhtlema, me ei võta ja otsi igast tuttavast seda, mis võiks temast teha meie parima sõbra. Kuigi see võib selles inimeses olemas olla. Me lihtsalt vaatame paljudest tuttavatest mingil põhjusel mööda, ega süvene selle inimese personaalsusesse.

Segane jutt... aga noh... ehk kellelegi jõudis mõte kohale

pimesi mööda käime...

eelnevad ideed on head...
aga ka näiteks:abivajajaid ei märka me enne, kui ise abivajajad oleme...

aga mida ma võiksin lõppsõnas kajastada?

Lõppsõnasse pane lühidalt kokkuvõte nendest probleemidest, mida lahkasid ja/või lisa midagi ennast puudutavat.

tänan kõiki vastamast..
aga nüüd võib antud teema vist lukku ära panna...