EEVA naistekas

Kõigile kes läksid see aasta uude kooli. (eriti 10'ndikud;)).
Kuidas uus kool tundus, inimesed olid sõbralikud, kahetsete et vanast koolist ära tulite,saite kohe kõigiga jutule, kas vanadel olijatel on nö oma seltskond jm?

uus sõpruskond kujunes esimeste nädalatega välja.(sama oli kõrgkooli astudes, kuigi sõbrunesin kiiremini kui gümnaasiumis).

Üldiselt on väga tore. Inimesed on väga erinevad ja huvitavad. Enam-vähem juba tunnen kõiki, kuid siiski jube väsitav on (vaimne väsimus). Just selline kergelt stressitekitav, et kõik on uus ja eks vana klassi igatsus on ka peal. Eks esimesed paar nädalat olegi kõige hullemad.. kohanemine ja muu selline. No eks mingid grupid on ikka..sellessuhtes, et kes tunnevad üksteist juba varemast ajast ja kes on kergemini sisse sulandunud. Vaiksemad hoiavad omaette nagu ikka. Siiani pole küll midagi kahetsenud.

uus klass on mul tore. vanas klassis oli igast lolle poisse . gümnaasiumisse ei pääse sellised õnneks. ja nüüd on klass äge. pole jõudnud nii lähedalt veel tutvuda... aga see on erinev muidugi, et kõik on kuidagi vaiksemad, (vb on see sellepärast ka, et kool alles algas.)

Ma kardan rebaste retsi!!!

[quote]uus klass on mul tore. vanas klassis oli igast lolle poisse . gümnaasiumisse ei pääse sellised õnneks. ja nüüd on klass äge. pole jõudnud nii lähedalt veel tutvuda... aga see on erinev muidugi, et kõik on kuidagi vaiksemad, (vb on see selle ...[/quegas pole lolle poisse-neil on lihtsalt puberteet, mis nad lollimaks teeb. ja vaidleksin vastu-gümnaasiumis kohtab ikka igasuguseid(just poiste vallas) ja egas ülikoolisgi on mõlel oma kiiks küljes veel.

Ma ka uues koolis 10.ndas, suht tore klass on, aga mõni näitab vahest oma hiiglasuurt ego

Niiiiii kahetsen, et kooli vahetasin.

Kui põhikooli lõpetasin, siis pidin kooli vahetama, sest vanas koolis polnud enam kuhugi edasi minna. Nüüdseks keska juba mitu aastat tagasi lõpetatud, aga ma valisin kõige parema kooli üldse. Õpetajad olid normaalsed ja klassikaaslased samuti

Super kool. Mõne õpetaja kallal noriks veidi, aga nii vingeid klassikaaslasi polnud ka minu eelmises koolis. Nad on nii sõbralikud ja kõik saavad kõigiga läbi(enamasti).

Olen siis uues koolis. Vist vaikselt kahetsen, et vahetasin kooli. Igatsus on nii suur vana kooli ja klassi järele, ei suuda kohaneda, peale kooli kui jõuan koju on nii suur masendus, et pisarad võiksidki ainult ojadena voolata. Tunnen veidi puudust kunstist, et ei saa enam sellega tegelda. Kuid samas see uus kool on keelepooltest väga tugev. Mõtlesin, et äkki peaks peale 1.veerandit kooli jälle vahetama, et läheks oma vanasse kooli, siis äkki saan rahu. Vanad klassikaaslased räägivad pidevalt, et kui tore on neil uus klass ja õpetajad on paremad jne. Ei tea mida teha.

No aga kannata veidi. Sa oled seal kõigest nädala olnud. Algus ongi jama, aga kui harjud ja sõpru leiad, pole viga midagi.

Lähen sügisest 11-sse klassi ja uude kooli. Praegune on lihtsalt talumatu. Kui keegi on samuti vahetanud kooli poole gümnaasiumi pealt, võiks rääkida ka, kuidas oli.

Minu jaoks on koolide vahetamised alati rasked olnud. Gümnaasiumisse minnes mul vedas, mu vana sõbranna juhtus samasse kooli minema. See tegi asjad palju lihtsamaks ja aitas paremini sisse elada. Eriti kuna põhikoolis oli koolivahetus mul eriti vaevaline olnud. Aga põhiliselt olen õppinud seda, et kohe alguses tuleb olla pealehakkaja suhtleja. Isegi kui sa seda pole. Fake it till you make it.