EEVA naistekas

Mõlemaga saab küll kõrghariduse, kuid mis on nende plussid ja miinused sinu arvates? Pooldad ühte neist rohkem? Miks?

Natuke valesse alateemasse läks

Ma rohkem vaataks, mis eriala ja mis kooliga on tegu.. minu erialal vähemalt loeb rohkem see, mida ma teen. Paberist on kõigil suht ükskõik.

<span id="wa_f_item_185983" name="a185983">Ma rohkem vaataks, mis
eriala ja mis kooliga on tegu.. minu erialal vähemalt loeb rohkem see,
mida ma teen. Paberist on kõigil suht ükskõik.
Rakenduskõrgharidusel on see hea osa, et saab praktikat ja pärast tööle minnes kergem. Sõltub erialast ühesõnaga.
</span>

See oleneb jah erialast. Kuigi kui vaadata hetke masu-olukorda, siis tundub rakenduskõrgharidus minu meelest parem, sest siis on tööle lihtsam saada. Praktikate käigus saad juba tulevaste potentsiaalsete tööandjatega tuttavaks ning hinnas on pigem kogemus kui "kuivad raamatuteadmised". Tean ühte tüdrukut, kes õppis viis aasat bioloogiat ja ta ei saanudki tööle kuhugi, sest kogemust pole:(

Bakalaureusega ongi see, et pead juba kooli kõrvalt tööle hakkama või mingid kontaktid looma...

Teatud erialade puhul on baka 100% parem ja ka nõutud, nt kui tahad arstiks või juristiks saada, siis on väga oluline, et teoorias asjad selged oleks. Aga kui valid mõne praktilisema eriala, siis on rakenduslik kõrgharidus parem, sest reeglina on iga kursuse lõpus praktika ja kui praktikal end heast küljest näitad, siis on võimalus, et sulle pakutakse sinna päris töökohta ja nii saadki kohe erialast tööd teha - ettekandja või nõudepesija teema jääb sellisel juhul vahele.
Ülikoolis aga pannakse rohkem teadusele rõhku ja praktika osakaal on üsna väike. Kui tahad keemikuks või muuks teadlaseks hakata, siis kindlasti tuleb kindlasti bakakraadist alustada.
Rakenduskõrghariduse miinuseks on praegu ainult see, et teatud ringkondades käiakse nagu klapid ees ringi ja arvatakse, et need inimesed, kes ülikoolis kraade omandanud ei ole, ei kõlba kuhugi. St kui sa praktikal olles püsivat kohta ei saa, siis võib olla raskem tööd leida, sest arvatakse, et oled oma hariduse "ostnud", kui ülikoolis käinud pole. Kuigi minu arvates on igas koolis nii luusereid kui ka neid, kes tõesti õppida tahavad.

<span id="wa_f_item_186576" name="a186576">Teatud erialade puhul on
baka 100% parem ja ka nõutud, nt kui tahad arstiks või juristiks saada,
siis on väga oluline, et teoorias asjad selged oleks. Aga kui valid
mõne praktilisema eriala, siis on rakenduslik kõrgharidus parem, sest
reeglina on iga kursuse lõpus praktika ja kui praktikal end heast
küljest näitad, siis on võimalus, et sulle pakutakse sinna päris
töökohta ja nii saadki kohe erialast tööd teha - ettekandja või
nõudepesija teema jääb sellisel juhul vahele.
Ülikoolis aga
pannakse rohkem teadusele rõhku ja praktika osakaal on üsna väike. Kui
tahad keemikuks või muuks teadlaseks hakata, siis tuleb
kindlasti bakakraadist alustada.
Rakenduskõrghariduse miinuseks on
praegu ainult see, et teatud ringkondades käiakse nagu klapid ees ringi
ja arvatakse, et need inimesed, kes ülikoolis kraade omandanud ei ole,
ei kõlba kuhugi. St kui sa praktikal olles püsivat kohta ei saa, siis
võib olla raskem tööd leida, sest arvatakse, et oled oma hariduse
"ostnud", kui ülikoolis käinud pole. Kuigi minu arvates on igas koolis
nii luusereid kui ka neid, kes tõesti õppida tahavad.</span>

Minuarust ei ole vahet, need on nagunii võrdsustatud.

Nõus Nikitaga. Aga mulle meeldib ja sobib vist ikka rakenduskõrgharidus rohkem. Viimasel ajal küll kahtlen selles väheke. Usun, et see annab teatud erialadel eelise. Ja tegelikult pole tõesti erilist vahet.. kui tahad rohkem, tuleb magistrisse minna.. bakalaureusekraadist/diplomist jääb iseenesest väheks:P